uudistes – Lehekülg 7

Reformierakond: Tallinn otsib linnahalli rahastamiseks õlekõrt

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Õnne Pillaku hinnangul püütakse ooperimaja ideega varjutada ebaõnnestunud läbirääkimisi ameerika investoritega.

„Linnavalitsuse poolt oleks aus esmalt tunnistada, et läbirääkimised USA firma Tallinna Entertainment LLC ühisettevõtte loomiseks on ebaõnnestunud ning seejärel hakata otsima uusi partnereid linnahalli piirkonna arendamiseks,“ ütles Pillak.

Pillaku sõnul ei üllata teda linna poolt kultuuriobjekti renoveerimiseks variplaani otsimine, sest Tallinna esialgne plaan jooksis kiiva juba kaks aastat tagasi.

„Linnahalli arenduse ümber on segased lood olnud algusest peale, kui Tallinn kuulutas võidukalt ameerika investorite huvi kultuuriobjekti vastu. Nüüd siis on selge, et tegelikult on linnahalli investeering olnud Tallinna linnavalitsuse hämar finantsskeemiga, mille eesmärk oli riigi garantiiga linnale uus laen võtta,“ lausus Pillak.

Pillak tuletas meelde, et 2009. aastal, kui pidi hakkama linnahalli ehitustööd, hakkasid hoopis segased lood linnahalli arendamise tegevusplaani ja finantseerimisega.

„Linnavalitsuse tegevus seoses antud investeerimisprojektiga päädis piinliku hämamisega, et USA valitsus garanteerib 2,8 miljardi krooni ulatuses Tallinna linnahalli investeeringud,“ lisas Pillak.

Delfi, 12.09.2011.

Õnne Pillak: linnas korra tagamine ei ole mupo tööprioriteet

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak arvab, et suutmatus taksomaffiat korrale kutsuda on üks ilmekas näide sellest, kuidas linnas korra tagamine ei ole mupo tööprioriteet.

Pillaku sõnul näitab piraattaksode aktiivne tegevus, et millegi pärast ei suuda või ei taha Tallinna linn tänaseni ohjata taksopiraatide ja juhiga rendiautode tegevust, rääkimata üüratu hinnaga taksoteenuse pakkujate nahaalsest käitumisest Tallinna vanalinnas, sadamates ja lennujaamas. “Linnavalitsuse juurde on loodud küll taksokomisjon, kuid töötulemuste poolest klassifitseerub see pigem nn. “tõekomisjoniga” ühele pulgale, sest võitluses taksomaffiaga sellel komisjonil silmapaistvaid tulemusi ette näidata ei ole,” ütles Pillak Delfile.

“Mis puudutab mupo tegevusetust oma ülesannete täitmisel, siis ma arvan, et see ei ole enam kellelegi uudis, et tegu on keskerakonna eraturvafirmaga, mille eesmärk ei ole mitte linnaruumis korra tagamine, vaid Tallinna linnaeelarve aukude lappimine linnakodanike trahvimise läbi,” lausus Pillak ja lisas, et suutmatus taksomaffiat korrale kutsuda on üks ilmekas näide sellest, kuidas linnas korra tagamine ei ole mupo tööprioriteet.

Pillaku sõnul on Tallinna taksondusega seotud probleemid kindlasti üks teemadest, millele Tallinna linnavalitsusel eesotsas Taavi Aasaga tuleks leida lahendus. “Selline omavolitsemine ja klientide röövimine piraattaksode poolt tuleb lõpetada.”

Delfi, 09.09.2011.

Reformierakond: linnahalli tulevik on tume

Tallinna linnavolikogu reformierakonna fraktsiooni esimehe Õnne Pillaku hinnangul puudub linnavalitsusel plaan, kuidas linnahalli arendusega edasi liikuda.

Pillaku sõnul on arusaadav, et arendamise läbirääkimised lihtsad, kuid need ei peaks olema ka salajased. “Mind ja paljusid teisi linnakodanikke huvitab, mis tingimustel linn läbirääkimistele asus, kuidas läbirääkimised on läinud, millise tulemuseni soovib linnavalitsus jõuda ning millal lõpuks ometi saab selgeks linnahalli tulevik,“ märkis ta

„Läbirääkimisi linnahalli arendusse investeerimise üle peetakse juba mitu aastat, kuid linna eesmärkidast, nõudmistest ja tähtaegadest ei tea siiani peale Taavi Aasa ja Edgar Savisaare keegi. Selle põhjal jääb mulje, et tegu on eksperimendiga, millele oodatakse hea lõppu,“ ütles Pillak.

Tema arvates võiks linnal olla tegevusplaan, kuidas linnahalli teemaga edasi liigutakse ning mis ajaks on selge, kas ameerika investoritega asutakse koostööle või mitte.

Pillak saatis täna Tallinna abilinnapeale Taavi Aasale arupärimise, kus soovib teavet linnahalli arendamise ja läbirääkimiste kohta. „Ebameeldivate uudistega ei ole mõtet venitada. Kui on selge, et ameerika ärimehed täna enam linnahalli arenduse vastu enam huvi ei tunne, siis võiks linn selle ausalt ka välja öelda,“ sõnas ta.

Ehitusuudised.ee, 08.09.2011.

Tallinn: linnahalli projekt venib, kuid on lõppjärgus

Tallinna abilinnapea Taavi Aasa kinnitusel on pikalt venima jäänud lepingute sõlmimine kosmeetikaärimehe Ronald S.

Lauderiga jõudnud lõppjärku, kuid ühtegi tühjalt seisva linnahalli korrastamistööde alguse tähtaega ta ei avaldanud.

„Tallinna linnakantselei õigusteenistuse koordineerimisel on lõppjärgus hoonestusõiguse, aktsionäride ja asutamislepingu projektide koostamine,” teatas Aas vastuseks reformierakondlasest volikoguliikme Õnne Pillaku arupärimisele. Küsimustele, kui palju linnahalli uuendamine maksma läheb, kas seal säilib kontserdisaal, millist finantseerimisskeemi kasutatakse ja millal linnahall korda tehakse, Aasa sõnul praegu veel vastata ei saa. „Kuna eelmainitud lepingute projektid peavad enne allakirjutamist saama Tallinna linnavolikogu heakskiidu, on Teil volikogu liikmena võimalik otsuse menetlemise käigus nende sisuga tutvuda ja oma küsimustele ka ammendava vastuse saada,” seisab abilinnapea kirjalikus vastuses.

Süüdi masu

Seda, miks linnahall pole erinevalt kahe aasta eest kõlava häälega lubatust tänavuseks Euroopa kultuuripealinna aastaks kasutamiskõlblikuks saanud, põhjendab Aas Eestit ja kogu maailma tabanud majandussurutisega. Ühtlasi põhjendab abilinnapea renoveerimistööde venimist sellega, et võimalikult kiire tähtaja asemel on Tallinn seadnud eesmärgiks „hoone kvaliteetse renoveerimise [ja] kasutuselevõtu avalikkusele suunatud kultuuriobjektina”.Tallinna volikogu kinnitas linnahalli Lauderiga seotud Tallinn Entertainment LLC kätesse minekut täpselt aasta eest. Kavakohaselt peaks linnahalli alast saama meelelahutuskompleks, kuhu tulevad kontserdipaikade kõrvale ka näiteks kasiinod. Lepingu järgi läheb linnahalli ala hoonestusõigus 99 aastaks ühisfirmale. Seni on teada, et esimese 15 aasta eest ei saa Tallinn ettevõtmisest sentigi, hiljem peaks hakkama laekuma hoonestusõiguse tasu suurusjärgus 800 000 dollarit aastas.

Kuniks Lauderi firma tegevusplaanist asja pole saanud, maksab Tallinn oma eelarvest summad, mida on vaja linnahalli täieliku lagunemise vältimiseks. Tänavu on linnahalli ülalpidamiskulude katmiseks ette nähtud 434 599 eurot.

Eesti Päevaleht online, 31.08.2011.

FOTOD: Linnahall laguneb nii mis mühiseb

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Õnne Pillaku sõnu ei ole linnahalli renoveerimisega võimalik enam venitada, sest vastasel juhul kukub kultuuriobjekt enne ehitustööde algust kokku.

pilt.delfi.ee

„Kaks aastat tagasi andis Taavi Aas välja veksli, et linnahall on renoveeritud käesolevaks aastaks, kui Tallinn kannab kultuuripealinna tiitlit. Tänaseks on kunagisest populaarsest kultuurirajatisest saanud hiiglaslik roostetav monstrum, mis on kaetud grafititega ning kus tuul keerutab prahti laiali. Kui piirkonna arendamisega samas tempos jätkata, siis võime olla silmitsi olukorraga, kus renoveerida pole enam midagi. linnahall lihtsalt kukub kokku,” kurjustas Pillak.

Delfi, 08.08.2011.

Õnne Pillak: kultuuripealinn nöörib ettevõtjatele lisaks ka kultuuriasutusi

Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Õnne Pillaku sõnul puudub Tallinnal vajadus ärimaa maksumäära tõstmiseks ja maksu maksimummäärani tõstmine pärsib nii pealinna ettevõtlikkust, kui annab tõsiste tagajärgedega hoobi ka kultuuri- ja terviserajatiste haldajaile.

Ärimaa 66 protsendi suurune maksutõus Tallinnas on rutakalt, et mitte öelda õelalt tehtud otsus, mille maksavad kinni kõik Eesti inimesed, sest ettevõtjad on sunnitud selle raha tarbijatelt küsima, kurjustab Pillak. “Tallinna juhid on analoogset läbimõtlematut linnamajandamist viljelenud ka varem, näiteks müügi- ja paadimaksu kehtestamisega,“ ütles Pillak.

Pillaku hinnangul on Tallinna juhid läinud taaskord ahnuse libedale teele, andes ühe käega küll suurele hulgale koduomanikele maksuvabastuse, kuid sirutades samas karvase käe ärimaa omanike taskusse.

„Kõige rohkem kannatavad Tallinna kultuuriasutused, keda kultuuripealinn eelistab juba täna mitte toetada. Maamaksu määra tõstmine sellises mahus tõmbab nende hinge täiesti kinni. Näiteks Rocca al Mare vabaõhumuuseumil on linnas ligi 80 hektarit maad, millelt muuseum maksab tänavu maamaksu peaaegu 40 000 eurot. Kui linna maamaksumäära koefitsient tõuseb nende jaoks 1,5 protsendilt 2,5-le, tähendab see pea 26 000 euro suurust hinnatõusu. Tulemuseks on kas asutuse sulgemine või maksavad selle kinni muuseumi külastajad üle Eesti,“ selgitas Pillak.

Pillak lisas, et Tallinna soov riigiga koostööd mitte teha on sümptomaatiline. „Milleks mängida riiki riigis? Tallinnal pole mingisugust põhjust ärimaa maksumäära tõsta, sest riik on lubanud üleriigilise koduomanike maamaksu kaotamisest saamata jääva tulu omavalitsustele kompenseerida. Seetõttu ei saa Reformierakond maamaksu 66-protsendilist tõusu käsitlevat eelnõud ka volikogus toetada“

Tallinna linnavolikogu arutab sel nädalal eelnõud, millega tõstetakse Tallinnas maamaksu määra ärimaal senise 1,5 protsendilt. 2,5 protsendini.

Neljas.ee, 14.06.2011.

Õnne Pillak: koduomanike maamaksu kaotamine Tallinnas on Reformierakonna töövõit

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak tervitab Tallinna Linnavalitsuse tänast otsust kaotada 2012. aastast Tallinnas kodualuse maa maks.

Õnne Pillaku sõnul on Reformierakonna võitlus kodukoormise ehk maamaksuga kestnud aastaid. “Alates 2008. aastast, kui linnavalitsus otsustas Tallinnas maamaksu tõsta kaks ja pool korda, on Reformierakond maamaksu kaotamiseks toetusallkirju kogunud, plakateid jaganud ja volikogus korduvalt argumenteeritud ettepanekuid teinud. Seetõttu võib linnavalitsuse tänast otsust pidada just meie töövõiduks. Savisaar andis lõpuks meie survele alla,” rõõmustas Pillak.

Ka tänane valitsuskoalitsioon leiab, et kodude maksustamine on põhimõtteliselt vale ning koduomanike maamaks tuleb üleriigiliselt tühistada. Vastav eelnõu võetakse riigikogus vastu veel enne jaanipäeva ning 2013. aastast ei pea koduomanikud enam oma kodude eest ebaõiglaselt suurt maamaksu maksma.

Samas nendib Pillak kahetsusega, et sama eelnõuga sirutab linnavalitsus käe ettevõtjate rahakotti – 2012. aasta 1. jaanuarist plaanitakse tõsta Tallinnas maamaksu määra seniselt 1.5%-lt maksimaalse 2.5%-ni maa maksustamise hinnast.

“Ärimaa maksu tõstmine pole põhjendatud, kuna riigil on välja töötamisel plaan kompenseerida omavalitsustele üleriigilise koduomanike maamaksu kaotamisest saamata jääva tulu. Seega pole omavalitsustel sellest reformist tulenevalt mingit põhjust mõnda muud maksu tõsta. Tõstes ärimaa maksumäära, tapab Tallinn ettevõtlust siin linnas,” lisas Õnne Pillak.

Tänasel linnavalitsuse istungil otsustati volikokku saata eelnõu, millega tõstetakse Tallinnas maamaksu määra seniselt 1.5%-lt 2.5%-ni maa maksustamise hinnast, kuid millega vabastatakse maamaksust kodualune maa kuni 1500 ruutmeetri ulatuses ehk 180 000 Tallinna koduomanikku.

http://www.reform.ee/et/Reformierakond/Pressiruum/Pressiteated&nID=4804