uudistes – Lehekülg 4

Tallinlaste küttearved väiksemaks – 6 sammu eesmärgini

Lisaks toasoojale maksavad täna kõik tallinlased solidaarselt oma küttearvetega kinni talvel hajendava muru ja sopased teerajad. Ebamõistlik õuekütmine, mis tuleb inimestel kinnimaksta, ei ole õige. Saab ka teisiti.

Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon andis eile volikogus linnavalitsusele üle ettepanekud, kuidas saaks teha tallinlaste küttearved kolmandiku võrra väiksemaks.

Austatud linnapea

Tallinna linnavalitsus on jätnud küttemajanduse probleemid aastateks tagaplaanile ning tulemus on käes – küttehind on pidevas tõusus ning lõppu sellele ei paista tulevat. Keskmisest kommunaalkulude arvest moodustab elekter 15% ja toasoe pool. Elektrikulu alandamine 3-4% võrra vähendab üldist kommunaalkulu vähe, kuid sooja hinna alanemine 30% võrra alandab kommunaalkulusid tuntavalt.

Üheks suurimaks probleemiks täna on maa all olevad soojatrassid, mis lekivad vett ning ei pea sooja. Vaadates talvist linnapilti torkavad meile silma haljendavad murulapikesed. Selle muru kasvatamise keset talve maksavad kinni kõik tallinlased, kes kaugkütet tarbivad.

Viimase üheksa aastaga on Tallinna soojatrasside keskmine vanus kasvanud viie aasta võrra ning jõudnud 25 aastani. Tuleb lisada, kui keskmine vanus jõuab 30-aastani, siis muutuvad avariiolukorrad regulaarseks ning arvestades, et üks osa torusid on aasta vanad ning teine osa 60 aastat vanad, siis hakkavad viimased talviti lõhkema. Selle tulemusena jäävad selle trassi otsas olevad elanikud talvel külma pakase kätte.

Täna on Tallinnas ja Helsingis küttehind võrdne, kuid elatustase on veel väga erinev. Kui Helsingis aurab õhku 8% soojast, siis Tallinna puhul on see number 17%, mis on ilmselgelt liiga palju. Lisaks peame oluliseks välja tuua, et näiteks Tartus on toasoe 30% soodsam.

Selleks, et olukord saaks paranema hakata, tuleks suurendada investeeringuid Tallinna soojamajandusse. Investeerides 8-10 miljonit eurot suudaksime peatada trasside keskmise vanuse kasvu. Täna investeeritakse Tallinna soojatrassidesse vaid 4-5 miljonit eurot ning seda ka eraettevõtte poolt. Tallinna linnavalitsus võtab hoopis AS Tallinna Soojusest kasumit välja, et kulutada seda muudeks asjadeks nagu tasuta ühistransport ning propaganda.

Olles konsulteerinud soojusenergeetika ekspertidega esitab Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon Tallinna Linnavalitsusele vajalikke meetmeid, mis tuleks ellu viia, et tallinlaste küttearveid vähendada:

1. Tallinna küttesüsteemide amortisatsiooni peatamiseks tuleb AS Tallinna Soojuse kasum investeerida Tallinna soojamajandusse.

2. Riik investeerib igal aastal läbi KredExi kortermajade soojustamisse, et suurendada kortermajade soojapidavust ning see läbi vähendada küttearveid. Ka Tallinnal on projekt fassaadid korda. Reformierakonna fraktsioon teeb ettepaneku suurendada selle mahtu tänaselt 395 000 eurolt 2 miljoni euroni aastas.

3. Suur osa soojusest, mis lahkub ventilatsiooni kaudu oleks vastavate süsteemide puhul võimalik taaskasutada. Reformierakonna fraktsioon teeb ettepaneku luua toetusfond, kust toetatakse küttetorude soojustamist, küttesõlmede automaatika soetamist, radiaatorite kaasajastamist ning soojustagastussüsteemide kasutuselevõttu.

4. Tallinna Linnavalitsusel tuleb välja töötada pikaajaline Tallinna kaugkütte strateegia, mis arvestaks ka majade soojustamisest tekkinud soojatarbimise vähenemisega aga ka elamuarendusest tellivate uute kaugkütte piirkondadega.

5. Kaaluda tuleb uute kaugküttepiirkondade loomist Tallinnas ja nendes piirkondades teenuse vähempakkumise korraldamist.

6. Koostöös erasektoriga peab linnavalitsus looma Lääne-Tallinna biokütusel toimiva soojatootmisjaama.

Lugupidamisega,

Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon

Õnne Pillak: Tallinna lasteaedade pearaha tuleb tõsta 160 euroni

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak teeb järgmisel nädalal linnavalitsusele ettepaneku suurendada lasteaedadele makstavat pearaha sel aastal 120 euroni ja 2015. aastaks 160 euroni.

“See, et Tallinna lasteaiad on alarahastatud ei ole enam kellelegi uudis. Tallinna lasteaiad vajavad senisest suuremat toetust ning lasteaedade lisaraha peab tulema Tallinn eelarvest, mitte lapsevanemate taskutest,” ütles Pillak.

Esimehe sõnul plaanib fraktsioon algatada linnavolikogus eelnõu, mis näeb ette lasteaedade pearaha suurendamist 160 euroni hiljemalt 2015. aastaks.

“Rääkides lasteaiajuhatajatega on alati peamiseks mureks olnud Tallinna linnavalitsuse poolt määratud ebapiisav pearaha. Täna on see summa ühe lapse kohta 106,6 eurot kuus ehk 2558 eurot 24 lapselises rühmas. See summa peaks katma rühmas tegutsevate kahe õpetaja ja õpetajaabi töötasu, rühmade majandamiskulud (kütte, elektri, vee, igapäevase korrashoiu, õppevahendite ostmise, voodipesu pesemise), aga ka väiksemad remondikulud,” selgitas Pillak.

Eelnõu kohaselt oleks lasteaedade pearahatõus kolmes järgus, alanud aastal tõuseb pearaha 120 euroni, 2014. aastal 140 euroni ja 2015 oleks see 160 eurot.

“Kindlasti küsib linnavalitsus, kust võtta täiendavad vahendid pearaha tõstmiseks. Sel aastal oleks vajaminev lisaraha 3,6 miljonit eurot,” ütles Pillak ning lisas, et küsimus on valikutes, kuidas linnaeelarvet kasutada.

“Meie hinnangul on olulisem panustada lasteaedadesse kui linnavalitsuse propagandamasina nuumamisse. Üks katteallikas võiks olla Tallinna Televisiooni sulgemine ja 2,9 miljoni euro andmine lasteaedadele pearaha tõstmise läbi,” tõi Pillak ühe näitena.

Ta lisas veel, et pearaha tõstmise vajalikkuse on välja toonud ka Tallinna Lasteaedade Hoolekogude liit oma kirjas, mis saadeti kõigile volikogu fraktsioonide esimeestele. “Toetame Tallinna Lasteaedade Hoolekogude liidu mõlemat ettepanekut, nii pearaha tõstmise vajalikkust, kui ka ettepanekut jätta lapsevanemate jaoks lasteaia kohatasu sel aastal tõstmata.”

Reformierakonna fraktsioon annab Tallinna linnavolikogus selle aasta esimesel istungil üle eelnõu, millega suurendatakse linna panust lasteaedade pearahadesse. Kasv peab olema eelnõu järgi sel aastal 120 eurot lapse kohta kuus, 2014. aastal 140 eurot ning 2015. aastal 160 eurot.

Õhtuleht online, 20.01.2013.

Tallinna “tasuta” ühistransport on 55 miljoni eurone pealkiri ajaleheveergudel

Täna uuris minult ajakirjanik Õhtulehest, et kui alanud aasta sügisel peaksime linnas võimule tulema, kas kaotaksime tasuta bussisõidu.

Karoliina Vasli kokkupandud lugu saab lugeda siit: KÜSIMÄRK: kas Keskerakonna konkurendid loobuks võimule tulles tasuta ühistranspordist?

Lisan siia juurde ka enda täispika kommentaari, mille talle saatsin.

Tasuta ühistransporti ei ole olemas. Tallinna väidetavalt tasuta ühistransport on tegelikult kallis pealkiri ajaleheveergudel, mis läheb maksma ligi 55 miljonit eurot. See on ca 12% kogu linnaeelarvest ja selle luksuse maksavad ühiselt kinni kõik tallinlased. Olenemata sellest, kas me kasutame ühistransporti või mitte.

Reformierakond toetab kiiret ja mugavat ühistransporti, mis suudaks pakkuda alternatiivi autoga sõitmisele. Selleks on vaja aga investeeringuid nii teedevõrku kui ka bussiparki. Kui bussiga saab sõita ilma rahata, siis langeb ka ühistranspordi kvaliteet ja kui ei maksa, siis pole ka põhjust kvaliteeti nõuda.

Olen alati seda meelt, et toetust vajavaid inimesi tuleb aidata. Kuid seda tuleb teha sihipäraselt, tuleb aidata neid, kes abi päriselt vajavad. Nn “tasuta ühistransport” kehtib kõigile. Ka neile, kes suudaks ja oleks nõus bussipileti eest maksma. Selline raha ebamõistlik kasutamine toob endaga kaasa selle, et linnaeelarvest ca 55 miljoni euroga kinnimakstud ühistranspordi jaoks vajaminev raha on võetud muudest valdkondadest, näiteks teede ja lasteaia investeeringutest.

Inimesed ja linnakeskkond võidaks, kui tänavatel sõidaksid kaasaegsed trollid, trammid, bussid; kui graafikud oleksid mõistlikud ja tihedad. Kahjuks tehtud valikutega liigutakse paremast ühistransporditeenuse pakkumisest kaugemale ja muudetakse ühistranspordi veel ebaefektiivsemaks.

Ebamõistlike investeeringutega sportimist paremaks ei muuda

Kõik me teeme iga päev suuremaid või väiksemaid otsuseid. Otsustame erinevate valikute vahel. Nii on ka Tallinnas spordiinvesteeringutega. On tehtud valik. Muuta sportimine kallimaks ning samal ajal teha kummalisi ja maksumaksjale kahjulikke tehinguid. Mina seda valikut heaks ei kiida. Ma ei oleks juunis Tallinna esimese lisaeelarvega teinud kingitust Tondi tennisekeskusele. Samuti ei oleks ma otsustanud need samad ostetud väljakud otsustuskorras anda endisele omanikule kasutada.

Oleksin selle raha kasutanud laste ja noorte paremate sportimise ja vaba aja veetmise võimaluste loomiseks. Ma usun, et kevadel ära kingitud miljonid oleksid paremini kasutatud, kui selle rahaga oleks tõstetud linna poolset toetust laste- ja noortespordiringidele ja renoveeritud Nõmme tennisehall, mis täna on kohutavas seisukorras.

Jaanipäeva paiku alanud hookus – pookus Tondi tenniseväljakute ümber ei näi lõppevat. Ja kui peaks välja tulema, et linna ja Sõõrumaa lepingute taga on veel mingid varjatud kokkulepped, oleks see väga ebameeldivaks üllatuseks.

Kehv on vaadata linnavalitsuse käitumist, kus laste ja noorte sildi all tehakse küsitavaid müügi ja rendilepinguid, samal ajal kui teise käega tõstetakse sporditeenuste hindasid 10 protsendi võrra.

Ma loodan, et peagi volikogule arutamiseks saadetavas Tallinna linna 2013. aasta eelarves ei ole selliseid halbasid üllatusi, kus inimeste heaolu asemel eelistatakse teha kingitusi oma toetajatele.

Reformierakond: linnavalitsuse oluliseks eesmärgiks peab olema õpetajate palgatõus

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak peab 2013. aasta Tallinna peamiseks prioriteediks lasteaedades õpetajate palkade tõstmist ja pedagoogide täistööaja taastamist.

„Reformierakonna fraktsioon peab oluliseks, et pealinna lasteaedades töötaks motiveeritud ja oma töö eest väärilist palka saavad õpetajad. Oleme teinud linnapeale ettepaneku tõsta järgmisel aastal Tallinna lasteaiaõpetajate palkasid sarnaselt kooliõpetajatega,“ ütles Pillak.

Pillaku sõnul on seejuures oluline, et taastataks ka pedagoogide täistööaeg, et palgatõus oleks päriselt, mitte näiline nagu see on siiani olnud. „Formaalselt on palgasumma küll kasvanud, aga kuna samal ajal on pedagoogide töökoormust vähendatud, on reaalne palk vähenenud. Nüüd, kui linnaeelarve suureneb tuleb pedagoogide palkasid tõsta reaalselt ning selleks tuleb taastada ka õpetajate töökoormus,” selgitas Pillak.

Tallinnas kooli- ja lasteaiaõpetajate palgad võrdsustati 2009. aastal ning toona tehtud otsus annab Reformierakonna fraktsiooni juhile usku, et linnavalitsus toetab nende ettepanekut. „Linnapea on öelnud, et järgmisel aastal on lasteaiad linna üks prioriteetidest. Paraku ei piisa vaid remonditud majast. Sinna on vaja ka motiveeritud pedagooge, sest Tallinna lapsed väärivad parimate õpetajate hoolt ja tähelepanu,” lisas ta.

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni saatis linnapeale kirja, milles tegi ettepaneku tõsta 2013. aasta Tallinna linnaeelarves lasteaiaõpetajate palkasid 11%.

Lisainfo:

Õnne Pillak
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees
onne.pillak@tallinnlv.ee
53305033

Reformierakond: Tallinna tänavad saab valgeks LED-lampide, mitte pimendamisega

Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Õnne Pillaku arvates peaks Tallinna linnavalitsus välja töötama investeerimisplaani, kuidas võimalikult kiiresti minna üle LED-valgustitele, et Tallinna tänavad saaks valgustatud ning inimesed ei peaks sügisõhtutel pimeduses kobama.

«Tänavate valgustamiselt kokkuhoidmisega jookseb linnavalitsus praegu vales suunas. Selle asemel, et pimendada tänavaid ja sellega inimeste turvatunnet, peaks linn leidma lahendused, kuidas tänavalampide püsikulusid alla viia,» ütles Pillak. Ta lisas, et üks võimalus selleks on vananenud naatriumlampide väljavahetamine keskkonnasäästlikumate LED-lampide vastu.

«Täna on olemas toimivad LED-tänavavalgustuse süsteemid, mis aitavad tänavavalgustusega seonduvatelt kuludelt kokku hoida ligi 5,5 korda. Oleks mõistlik Tallinnas hakata kasutama kokkuhoidlikumat ja keskkonnasäästlikumat süsteemi, mitte tänavalampe välja lülitada,» arvas Pillak.

«Osadel magistraalidel on sisse lülitatud vaid üks lamp kolmest, muutes sellega näiteks vihmasajus nähtavuse olematuks. Üks sellistest kohtadest on Sõpruse puiestee,» lisas ta.

Abilinnapea Kalle Klandorf kutsus üles linnaosavanemaid tänavu jõulukaunistustega kokku hoidma, sest eelarve vahendeid napib. Lisaks tõi abilinnapea oma pöördumises välja, et uute kaunistuste soetamisel tuleks arvestada eelkõige säästlike LED valgustuslahenduste kasutamisega.

Reformierakonna fraktsiooni juhi sõnul peaks linnavalitsus kärpimise asemel töötama selle nimel, et Tallinna vananenud valgustid välja vahetada. „Vajaliku investeeringu suurusjärk oleks 25 miljonit eurot, aga tulemuseks korralikult valgustatud ja turvalised linnatänavad,“ ütles Pillak.

Tänase päeva seisuga on Tallinna linnas kasutusel vaid 18 LED tänavavalgustit Jaama tänaval ning 19 LED valgustit Nõmme turu parklas.

Postimees online, 17.10.2012

Reformierakond soovib 2013. aastal Tallinna lasteaiaõpetajatel 11% palgatõusu

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni teeb linnapeale ettepaneku tõsta Tallinna lasteaiaõpetajate palka 11%.

„Valitsus on otsustanud, et järgmisel aastal tõusevad õpetajate palgad keskmiselt 11% ning samasuur palgatõus peaks olema ka lasteaiaõpetajatel,“ ütles Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak.

Pillak kiidab linnavalitsust selle eest, et 2009. aastal Tallinnas kooli- ja lasteaiaõpetajate palgad võrdsustati. „Omal ajal tehtud otsus annab usku, et linnavalitsus toetab meie ettepanekut ning tõstab Tallinna lasteaiaõpetajate palka võrdselt kooliõpetajatega,“ lisas ta.

Meenutades viimaste aastate näilist palkade tõstmist koputab Pillak aga linnajuhtide südametunnistusele. „Formaalselt on palgasumma küll kasvanud, aga kuna samal ajal on pedagoogide töökoormust vähendatud, on reaalne palk vähenenud. Nüüd, kui linnaeelarve suureneb tuleks lasteaiaõpetajate palkasid tõsta päriselt, mitte nii nagu senini,“ selgitas Pillak.

Reformierakonna fraktsiooni juhi arvates on oluline, et pealinna lasteaedades töötaks motiveeritud ja oma töö eest väärilist palka saavad õpetajad: „Tallinna lapsed väärivad parimate õpetajate hoolt ja tähelepanu.“

Lisainfo:

Õnne Pillak
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees
onne.pillak@tallinnlv.ee
53305033