uudistes – Lehekülg 3

Reformierakond annaks Tallinna inimestele võimaluse volikogus oma arvamust ja soove avaldada

Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku sõnul ei toeta nende fraktsioon Keskerakonna teerulli eelnõud. Pillaku arvates tuleks selle asemel, et volikogus vaikimist soosida, anda Tallinna inimestele võimaluse tulla istungi alguses volikogule oma soovidest ja muredest rääkima.

“Linnapead on hakanud häirima opositsiooni kriitilised sõnavõtud ja algatused ning nüüd püüab ta endale sobivalt seda olukorda lahendada. Kuid on põhimõtteliselt vale piirata volikogu liikmete sõnavabadust ja sundida opositsioon vaikima. Kas järgmiseks keelatakse opositsioon üldse ära, sest me oleme muutunud tülikaks,” kommenteeris Pillak volikogu töökultuuri muudatusi.

Reformierakonna fraktsiooni arvates tuleks Tallinna tasalülitamise asemel astuda samm hoopis inimeste suunas ja anda neile võimlus volikogu töös kaasa rääkida. “Tallinlastel on õigus kaasa rääkida linna juhtimist puudutavatel teemadel. Neil peab olema võimalus tulla volikogu liikmete ette, et jagada oma ettepanekuid või kirjeldada muresid, millega linnavõim peaks tegelema,” lisas ta.

“Kahjuks oleme aga jõudnud viimastel aastatel sinnani, et üks osa Tallinna inimestest ei saa oma kodukoha küsimustes kaasa rääkida, sest neid lihtsalt ei kuulata ning nüüd soovitakse vaikima sundida ka nende esindajad volikogus. Selline suundmus on põhimõtteliselt vale,” selgitas Pillak.

“Tuleb arvestada kõigi linnaosade inimestega ning volikogu peab olema avatud asutus, kus on võimalus enda mõtteid, seisukohti ja ideid tutvustada kõigi valijate esindajatel. Ja seda mitte ööpimeduses, kui koalitsiooni saadikud on volikogust lahkunud, vaid istungi alguses, et ka nemad saaksid teada, mis nende juhitavas linnas inimestel südamel on,” ütles Pillak.

Pillak esitab Reformierakonna fraktsiooni poolt tänasel istungil muudatusettepaneku, mille kohaselt saaksid kõik linnaleanikud, kes registreerivad oma soovi, võtta 5-minutiks sõna volikogu istungi alguses ja igal istungil peaks olema selleks kavandatud linlastele tund aega.

Lisainfo:

Õnne Pillak

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees

onne.pillak@tallinn.ee

53305033

Õnne Pillak: Tallinna volikogu võiks tasalülitamise asemel hakata inimesi kuulama

Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku arvates on Keskerakonna soov volikogu muuta robotlikuks hääletusmasinaks vale. Selle asemel, et volikogus evida vaikimist, tuleks seal anda hoopis võimalus Tallinna inimestele tulla rääkima oma soovidest ja muredest.

„Ma olen nõus, et volikogu töökultuur vajab muutmist, kuid alustatud on täiesti valest otsast. Volikogu on inimeste esinduskogu. See ei ole koht, kus vaid kiretult hääletada linnavalitsuse ettepanekute poolt või vastu nagu Savisaar seda soovib,” ütles Pillak.

„Selle asemel, et piirata volikogus sõna- ja mõttevabadust tuleks sealseid arutelusid hoopis avatuvamaks muuta. Anda võimalus kõigile Tallinna inimestele kaasa rääkida otsustes, ettepanekutes, aruteludes, mis nende elukeskkonda muudavad,“ arvas Pillak.

Õnne Pillaku arvates tuleks volikogus sõnavõtte muuta hoopis selliselt, et iga volikogu istungi alguses on tund aega broneeritud Tallinna inimestele, kes soovivad tulla oma mõtteid volikogu liikmetega jagama. „Me võiksime Tallinnas anda inimestele võimaluse tulla volikogu ja linnavalitsuse liikmetele rääkima, mida nad tahaksid muuta oma kodukohas, avaldama arvamust volikogu päevakorras olevate eelnõude kohta, tulla kiita oma kodulinna arengut,“ selgitab Pillak oma mõtet.

“Sellist avatud mikrofoni kasutatakse mitmel pool üle maailma, näiteks Ameerika Ühendriikides on selline inimeste kuulamine populaarne,” sõnas Pillak.

Toomas Vitsutil soovitab ta oma ettepaneku tagasi võtta, sest see on inimeste sõna- ja mõttevabaduse piiramine, mis vaba riigi pealinnas ei ole vastuvõetav.

„Mind ei üllataks, kui järgmiseks esitab volikogu esimees linnapea soovil Tallinna põhimäärusesse ettepaneku opositsioon ära keelata, sest nad on muutunud tülikaks,“ ironiseerib Pillak.

Lisainfo:

Õnne Pillak
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees
onne.pillak@tallinn.ee
53305033

Õnne Pillak: Rail Baltic on Tallinnale kasulik

Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku arvates peaks Tallinna linnajuhtide eesmärk olema Tallinna mugav ja kiire ühendamine Euroopaga, mitte selle eraldamine üksikuks provintsiks. Seetõttu üllatab teda siiralt Keskerakonna soov viia Rail Baltic Tallinnas välja.

“Rail Baltic on ühendustee Tallinna ja Euroopa vahel, mida mööda saaksid turistid lihtsamini Tallinnasse. Meie inimesed saaksid lihtsamini minna maailma uudistama. See on mugav kiirtee, mida mööda saaksid uued investeeringud tulla Eestisse. See on keskkonnasõbralik ja uudne samm ühistranspordi arendamisel Eestis,” loeb Pillak ette põhjuseid, miks tema rahvusvahelise raudteeühenduse loomist toetab.

“Veel detsembis Tallinna linn toetas rahvusvahelise raudteeühenduse Rail Baltic loomist ja reisiterminali kavandamist Tallinnasse. Kuid tõsi, küsimus oli, millise liikluskoridori kasutamine on inimestele kõige vähem ebameeldivusi tekitav,” ütles Pillak. “Kuu aega hiljem on siis Keskerakond jõudnud populistliku lahenduseni, pole rongi, pole probleemi,” muigab ta.

“Keskerakondliku poliitikat teades oleks vähem üllatanud soov teha Rail Balticu alguspunkt Lasnamäelt, kuid ettepanek selle Lagedile nihutamine näitab pigem soovi jonnida riigiga,” ütles Pillak.

Volikogu liige tunnistab, et ei oska tema ütleda, kas tegu on üksnes sooviga vastanduda valitsusele, et silma paista või tõsise mõttega Tallinna linna arengule pidurit tõmmata, kuid tema meelest Toomas Vitsuti ettepanek,viia Rail Balticu alguspunkt Tallinnas välja, on lühinägelik.

“Tallinna linn tahab öelda linna arengule ei ning mina seda suhtumist ei mõista,” tähendas Pillak.

Küll aga tunnistab Pillak, et üleüldine Rail Balticu vastane hoiak teda ei üllata. “On mõistetav, et sedavõrd suure muutusega kaasnevad hirmud, küsimused, kõhklused, millele tulebki vastata ja selgitada. Inimesed pelgavad muutusi ja seda ei saa neile pahaks panna. Kuid ma usun, et kui uus ühendus on ühel päeval olemas, siis ollakse selle üle rõõmsad ja saadakse aru, kui palju kasu sellest Eestile ja Tallinnale tuleb,” lisas ta.

Õnne Pillak: Keskerakond määrab valitavatele ametikohtadele enda inimesed

Tallinna linnavolikogu tänasel avaistungil valiti linnavolikogu esimeheks Toomas Vitsust ja ainsaks aseesimeheks Toivo Tootsen, kes mõlemad on keskerakondlased.
Volikogu otsustas täna, et kahe aseesimehe asemel valitakse vaid üks. Opositsiooni kolm parteid tegid kõik ettepaneku valida siiski kaks aseesimeest. Ettepanek ei leidnud toetust.

Et kahe asemel valiti üks aseesimees on Reformierakonda kuuluva Õnne Pillaku sõnul Keskerakonna teerullitaktika. „Enda inimesed määratakse valitavatele ametikohtadele,“ lausus ta.

„See on hea tava, nii nagu see on ka riigikogus,“ ütles Pillak Delfile kahe aseesimehe valimise kohta.

Pillak ei olnud siiski nõus sellega, et opositsioon ei saa nüüd enam volikogu töös üldse kaasa rääkida. „See on iga volikogu liikme enda teha, kui aktiivne ta volikogus on,“ rääkis Pillak, kelle sõnul tuleb enda eesmärke ja soove tutvustada ka väljaspool volikogu.

Tema sõnul pole inimesi valitud volikokku pingile istuma, vaid inimesi esindama.

„Mitte kunagi ei ole midagi otsustatud enne, kui see asi ei ole otsustatud,“ sõnas Pillak ja lisas, et me ei tea ette, milliseid ettepankuid peab linnavalitsus mõistlikuks ja milliseid ei pea mõistlikuks.
„Kõik on läbirääkimiste küsimus.“

Tänase volikogu istungi päevakorras oli veel eelmise linnavalitsuse tagasiastumine. „Lõpuks ometi astub seesama linnavalitsus ise tagasi,“ naljatles Pillak.

Kuid tõenäoliselt on järgmisel volikogu istungil kavas määrata uus linnavalitsus. „Ega siin pikki koalitsiooniläbirääkimisi ei tule,“ sõnas Pillak. „Lihtsalt üks inimene määrab inimesed ametisse.“

Kaheksa linnaosa vanema määramine võtab ilmselt kauem aega, sest kõiki linnaosa vanemate kandidaate tuleb halduskogudes tutvustada ning see võtab kindlasti aega kauem kui nädala.

Tallinna volikogus on Keskerakonnal 46, IRL-il 16, Reformierakonnal 9 ja SDE-l 8 kohta.

Delfi, 7. november

Pillak: linnavolikogu peab seisma inimeste, mitte Keskerakonna huvide eest

Linnavolikogu liikme Õnne Pillaku sõnul tuleb Tallinna volikogul esikohale seada Tallinna inimesed ning vastuvõetavad otsused peavad muutma paremaks kõigi pealinlaste elukeskkonda.
Tallinna volikogu töökultuur vajab muutust. On aeg, et kõik volikogu liikmed hakkaksid ise otsustama linlaste huvisid silmas pidades. Ma loodan, et täna oma tööd alustavad Tallinna linnavolikogu kaheksanda koosseisu liikmed saavad sellest aru,» ütles reformierakondlane Pillak.

Pillaku arvates on volikogu saadikutel oluline mõista, et neid ei ole valitud selleks, et nad kiidaksid vaikides heaks linnavalitsuse otsuseid. «Volikogu liikmed ei tohi olla linnavalitsuse suukorvistatud kutsikad, kes täidavad peremehe käsku. Meie kohustus on esindada tallinlaste huvisid ja nende eest võidelda,» lisas ta.

Pillaku sõnul peavad linnavalitsus ja volikogu päriselt tööd tegema ning pingutama selle nimel, et Tallinn areneks. Töötavad linnajuhid ei tohi olla vaid reklaamlause värvilisel plakatil ja reklaamiklipis. «Tallinnasse tuleb tuua lisainvesteeringud eurorahade näol, et luua siia uusi töökohti, arendada Tallinna infrastruktuuri, tänu millele muutub paremaks meie kodulinna elu- ja ärikeskkond,» selgitas ta.

«Samuti peab linnavalitsus senisest enam investeerima lastesse ja noortesse, sest nemad on meie tulevik. Linnavalitsus peab leidma vajalikud vahendid, kuidas teha Tallinna teed ja tänavad korda, puhtaks ja turvaliseks, nagu ühele Euroopa pealinnale on kohane. Lõppema peab riik-riigis paralleelmaailma loomine, mis on tallinlastele kallis ja ebamõistlik kulu,» oli Pillak veendunud.

Pillaku arvates on viimane aeg teha kannapööre Tallinna valitsemise prioriteetides ning ta teeb selle kohta volikogu avaistungil oma ettepanekud. Ettepanekute seas on näiteks laste sünnitoetuse tõstmine 650 euroni, teede remondi vahendite suurendamine 15 miljoni euroni aastas.

Postimees online, 7. november.

Igasse linnaosasse korras teed, mitte golfiväljakud

Jääb arusaamatuks, kas tegu on praeguse linnavalitsuse järjekordse valimiskampaaniatrikiga või on tõesti eesmärgiks võetud rajada igasse linnaosasse (mitte ainult Lasnamäele) oma munitsipaalgolfiväljak ja seda sõiduteedele. Kui vaadata linnavalitsuse võimetust teeaukude remontimisel, siis võib öelda, et ei ole vaja palju vaeva näha selle eesmärgi saavutamiseks. Harjutusväljakud on avatud juba üle terve linna. Harrastajatele jätkub Tallinnas golfiauke piisavalt, igal tänavaristmikul võid palli mõnda tänavaauku veeretada. Seda vaadates jäävad mulle arusaamatuks linnavalitsuse prioriteedid. Samal ajal, kui ei suudeta korda teha kraatreid meenutavaid teeauke, on Tallinna linn võtnud endale südameasjaks rajada munitsipaalgolfiväljak Lasnamäel. Mina ei usu, et munitsipaalgolfiväljaku rajamine on see, mida pealinna maksumaksjad päriselt tahavad. Inimestega rääkides tulevad esimesena ikka jutuks pealinna sõidu- ja kõnniteed ning nende soov, et Tallinna linnaosades olevad teed oleksid korras.

Minu soovitus on lõpetada ära kõik asendustegevused, millega püütakse tähelepanu tõmmata Tallinna põhiprobleemidelt – üks nendest on auklikud sõidu- ja kõnniteed. Kui ma mõtlen tulevikule, siis võiks Tallinn olla selline pealinn, kus autojuhid valivad kõige lühema tee tööle ja koju sõiduks, mitte kõige tervema tee, et autot mitte lõhkuda. Vastupidiselt valdkonda juhtivale abilinnapeale usun mina, et Tallinna teede korda tegemine on võimalik – kui vaid tahet on.

On tõsi, et teede parandamine hoiatavate teemärkide või kiviklibuga neid tõesti korda ei tee. Selleks, et Tallinna sõiduteed muuta liiklejasõbralikuks, tuleb aukude lappimise asemel RännakuPõllu hakata teede asfaltkatet vahetama kogu sõidutee ulatuses ning see tegevus vajab lisaraha. Kui aga igal järgmisel aastal suunataks teede remondiks vähemalt 7 miljonit eurot ja teha teede investeeringute kava, millest eelarve koostamise ajal kinni peetaks, siis on tulemused peagi näha.

Linnavalitsus ütleks siinkohal, et raha ei ole. Päris nii see aga ei ole – Tallinnal on raha, aga iseküsimus on, kuidas seda kasutatakse. Kui üleöö suudetakse leida 55 miljonit tasuta sõidu pakkumiseks, siis 3 miljonit lisavahendeid teederemondiks ei tohiks olla linnavalitsusele ülejõu käiv ülesanne. Aga kui see tõesti osutub niivõrd keeruliseks ülesandeks, siis üks soovitus mul on. Likvideerige munitsipaalpolitsei ning suunake vabanevad vahendid teede korda tegemisse, aastas on see ümmarguselt 3 miljonit eurot.

Lisaraha lasteaedadele linna, mitte lapsevanemate eelarvest

Tallinna lasteaedadele peale sunnitud säästurežiim on tänaseks kestnud neli aastat ja märkimisväärset abikätt ei ole ulatanud linnavalitsus ka tänavu. Linnapea küll lubab lasteaedadele lisaraha, kuid pigem on need ilusad sõnad pressiteadetes, millele päris tegusid ei järgne.

Minu ettepanek linnavalitsusele on suurendada linnapoolset toetust lasteaedadele, tõstes neile makstavat pearaha tänavu 120 euroni kuus, 2014. aastal 140 euroni kuus ning 2015. aastal 160 euroni kuus lapse kohta.

Kuigi laste arv Tallinnas kasvab, siis kahjuks linna panus ei jõua sellele järele. Kui 2008. aastal oli pearaha kuus lapse kohta ligi 120 eurot, siis eelmisel aastal oli see 106,6 eurot.

24-lapselise rühma kohta teeb see ümmargusel 2885 euro kuus. See on ligikaudu sama palju kui valdkonda juhtiva abilinnapea kuupalk (2774€) ja ca 400 vähem kui linnapea kuupalk (3286€). 2885 eurot kuus on see summa, mis peaks katma rühmas tegutseva õpetaja ja õpetajaabi töötasu, rühmade majandamiskulu (kütte, elektri, vee, igapäevase rühma korrashoiu, voodipesude pesemise, õppevahendite ostmise), aga ka väiksemad remondikulud. Küllap enamus nõustub, et sellest summast kõigeks nimetatust ei piisa ning on viimane aeg võtta vastu otsus tõsta lasteaedade rahastamist ja seda mitte lastevanemate, vaid Tallinna rahakoti arvelt.

Viimased aastad on lasteaedade lisaraha tulnud eelkõige lapsevanemate rahakotist. Tuletame meelde näiteks eelmise aasta lasteaedade kohatasu tõusu. Linnavalitsus küll lubas koos lapsevanemate panuse suurendamisega suurendada ka oma panust, kuid kahjuks lubaduseks see jäigi. Tulemuseks oli hoopis, et eelmisel aastal vähendas linnvalitsus lasteaedade Tallinna eelarvest makstavat pearaha 2006. aasta tasemele ning tõstis lapsevanemate käest küsitavat kohatasu ligi 35 protsenti. Kohatasu suurendamist põhjendas linnavalitsus toona sellega, et lasteaiad vajavad lisaraha. Ma olen nõus sellega, et lasteaiad vajavad lisaraha, aga see peab tulema Tallinna linnaeelarvest, mitte lapsevanemate rahakotist.

Tallinna lapsed väärivad kaasaaegseid, sooje ja turvalisi lasteaedasid koos motiveeritud õpetajatega, kuhu laste vanemad saaksid nad rahulikult päevaseks tööajaks jätta. Summa, mis aitaks lasteaedadel enam-vähem normaalselt toime tulla on 160 eurot kuus ühe lapse kohta. Kuid arvestades tänase linnavalitsuse ebamõistliku rahakasutamist, siis oleks mõeldav 160 euroni jõuda kolme aastaga. Olen oma ettepanekule küsinud arvamust ka Tallinna lasteaedade juhatajatelt ning siiani olen saanud vastusteks, et see samm (pearaha tõstmist) on väga vajalik ning aitaks lõpetada aastaid kestnud säästurežiimi lasteaedades. Samuti annaks otsus, järgmisel kolmel aastal pearaha suurendada, väikestele tallinlastele, nende vanematele ja õpetajatele kindluse, et nendest hoolitakse ja lasteaedade tänast olukorda soovitakse paremaks teha.

Kindlasti küsib linnavalitsus, kust võtta täiendavad vahendid pearaha tõstmiseks. Sel aastal oleks vajaminev lisaraha ca 3,6 miljonit eurot. Rõhutan – küsimus on valikutes, kuidas linnaeelarvet kasutada, mis on prioriteedid.

Minu soovitus linnajuhtidele on, et Tallinna 2013. aasta esimese lisaeelarvega tagada lasteaedadele kindlustunne, mida nad vajavad. Nähes ette linnaeelarvest vahendid 2013. aastal pearaha tõstmiseks 120 eurole ja tõmmates nulli linnavalitsuse kümnete ajalehtede ilmumise kulud, linnavalitsuse tele- ja raadiosaadete kulud – kogu summas on see ligi 4 miljonit euro.

2012. aastal oli Tallinnas 152 haridusasutust, sealhulgas 128 munitsipaallasteaeda, 21 eralasteaeda, üks lasteaed-algkool, üks lasteaed-põhikool ja Tallinna Heleni Kool seitsme lasteaiarühmaga. Kokku käis eelmisel aastal Tallinnas lasteaias 22 193 last, mis on 1877 võrra rohkem kui 2008. aastal.