Rubriik: uudistes

Nõmme halduskogu reformierakondlasest liige Õnne Pillak leiab, et rohelus on just see, mis teeb Nõmme eriliseks ja metsatukkade tsementeerimine muudaks Nõmme põlist elukeskkonda pöördumatult.

Pillaku sõnul ei leia ühelt poolt arendajate ja linnajuhtide ning teiselt poolt nõmmekate vaidlused planeeringute küsimuses lahendusi seni, kuni on vastu võtmata Tallinna rohealade teemplaneering, mis algatati juba 2005. aastal.

“Nõmme rohelised suuremad ja väiksemad metsatukad on siinse elukeskkonna eripära, mida nõmmekad armastavad ning soovivad hoida. Minu arvates tuleks lõpetada nõmmekate hirmutamine, et kohe-kohe lüüakse kopp maasse ja nende kodukoha elukeskkond sellisena hävib,” ütles Pillak. Erinevaid sellekohaseid näiteid, kus metsatukk või põlisraba tahetakse asendada korterelamute või maanteega on mitmeid. “Viimastel aastatel on Keskerakonna tegelikud huvid eeskätt Nõmmel aga ka Lasnamäel pigem arendajate huvide peegeldus ja sõltuvalt Keskerakonna elektoraadist rõhuga just Lasnamäel. See ei tohi nii olla – ka nõmmekatest ja nende elukeskkonnast peab hoolima nii nagu lasnamäelaste huvide eest seistakse juba täna,” lisas Pillak.

Pillaku hinnangul peaks linnaosa elanike veenmise asemel (et arendajal on õigus ehitada) veenma hoopis Tallinna linnajuhte, et kiiremas korras võetaks vastu Tallinna rohealade teemplaneering ning kaitse alla Pääsküla ja Harku rabad.

Pillaku sõnul on linnaosa peamised argumendid metsatukkade asendamiseks betooniga need, et me elame linnas mitte metsas ja arvestada tuleb ka arendaja huvide ja soovidega. “Aga kuhu jäävad Nõmme elanike huvid ja soovid?,” küsib Pillak toonitades, et Nõmme halduskogu tegi juba 2007. aastal Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku Pääsküla ja Harku raba kaitse alla võtta.

Lisainfo:
Õnne Pillak
Nõmme halduskogu liige
5330 5033
onne@reform.ee

Teate edastas:
Liina Vahtras
Reformierakonna kommunikatsiooninõunik
513 5595
liina@reform.ee

Nõmme halduskogu kinnitas oma tänavuse esimese poolaasta viimasel koosolekul Nõmme gümnaasiumi spordihalli detailplaneeringu.

“Mind rõõmustab, et lõpuks ometi on neli aastat kestnud jutt Nõmme gümnaasiumi spordihallist võtnud ka reaalse kuju,” tunnistas Nõmme halduskogu ja gümnaasiumi hoolekogu liige Õnne Pillak. “Tõsi, planeeringu kinnitamine ei tähenda veel, et maja kohe valmis ehitataks, kuid see on üks oluline samm spordihallile lähemale.”

Pillak loodab, et halduskogu poolt kinnitatud hoone planeerigut toetavad ka linnajuhid, kes teevad omalt poolt kõik selleks, et eurorahade abiga saaks gümnaasium peagi uue ja korraliku spordihalli.

“On ammu aeg, et gümnaasiumi kooliperel oleksid korralikud sportimistingimused ja ujumissõbrad, kes täna enam Nõmme ujulasse ei mahu, saaksid uues ujulas sportimas käia,” märkis Pillak.

Halduskogult heakskiidu saanud planeeringu kohaselt on uus spordihoone kolmekorruseline, kolme korvpallisaali, aeroobikasaali, ujula ja kohvikuga ning see rajatakse kooli hoovile Põllu ja Pargi tänava poolsesse alasse.

Reformierakonna Tallinna piirkond kohtus Lillekülas asuval A. le Coq Arenal Eesti Jalgpalli Liidu esindajaga, et arutada jalgpalli EM finaalturniiri Eestisse toomise võimalusi, esimene võimalus jalgpalli suurvõistlust Eestis korraldada võiks olla aastal 2024.

«Jalgpalli EM finaalturniiri kaaskorraldamine Tallinnas oleks mastaapne võimalus Eesti tutvustamiseks. Sellise mahuga ürituse läbiviimine on lisaks jalgpallirõõmu koju kättetoomisele tõukeks kogu siinsele teenindussektorile – alates hotellidest, toitlustajatest, lõpetades koristusteenuseid pakkuvate ettevõtetega,» ütles Reformierakonna Tallinna piirkonna juht Keit Pentus. «Tallinna jaoks oleks see taas üks hindamatu võimalus ennast Euroopa kaardil säravalt välja tuua ja tutvustada,» vahendas erakonna pressiesindaja ta sõnu.

Pentus leidis, et üksinda oleks nii suure võistluse korraldamine meile liiga suur ülesanne, kuid koos Soome või Baltimaadega võiksime hakkama saada küll. «Kui Eesti Jalgpalli Liit selle suurvõistluse Eestisse toomise tõsiselt ette võtab, siis usun, et plaanile oleks palju toetajaid,» lausus Pentus.

Jalgpalli EMi Eesti poolne kaaskorraldamine eeldaks ka investeeringuid multifunktsionaalsete staadionite ehitamiseks. Edasi tuleks arendada nii Lillekülas asuvat A. le Coq Arenat, kui ehitada üks uus täismõõtmetes staadion.

Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni  liige Õnne Pillak märkis, et investeeringute tegemiseks oleks mõistlik kasutada Euroopa Liidu rahasid. «Sellise tasemega ürituse korraldamine annab lisaks ettevõtjate poolt teenitavale otsesele kasule kindlasti noortele väga suure impulsi spordiga tegelemiseks,» sõnas Pillak.

«Jalgpallistaadionitesse investeerimine looks võimaluse kasutada uuendatud väljakuid edaspidi liiga klubidel ning anda praegused harjutusväljakud rohkem just noorte kasutusse. Nõudlust on selle järgi kindlasti väga palju,» lisas Pillak.

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni liikme Õnne Pillaku arvates tuleks jalakäijate turvalisuse huvides Tallinna reguleerimata raudtee ülekäigukohade juurde paigaldada jalakäijaid hoiatavad heli- või valgussignaalid.

“Tallinnas on mitu raudtee ülekäigukohta, mis ei ole jalakäijatele turvalised, sest sealt kihutavad päevas korduvalt läbi kiirrongid. Probleem on selles, et Keila-Tallinn kiirrongid ei peatud igas peatuses, vaid vuhisevad sealt lihtsalt läbi. Sellised kohad on näiteks Kivimäe ja Rahumäe peatused. Enne jaama jõudmist annavad need rongid küll märguandeks vilet, kuid see ei ole piisav, et sellised ülekäigukohad oleksid jalakäijatele turvalised,” selgitas Pillak Reformierakonna pressiesindaja vahendusel.

Pillaku sõnul ei pruugi hajameelsemad jalakäijad, eelkõige just lapsed ja eakamad kodanikud, seda vilet tähele panna. “Tihti annab rong endast märku liiga hilja ning raudteed ületav inimene ei pruugi enam jõuda reageerida,” ütles Pillak.

Pillak, kelle arvates on väga head raudtee juures olevad hoiatustahvlid, mis keelavad raudteel mängimise, on seisukohal, et Elektriraudtee võiks reguleerimata ülekäigukohtade juurde paigaldada hoiatavad heli- või valgussignaalid.

Pillaku mõtet toetab Rahumäe I Naabrivalvesektori esimees Anneli Chhabra. “Enamus ronge peatub Rahumäe jaamas ja ei tekita jalakäijatele turvariske, kuid päevas möödub jaamast ka mitu kiirrongi, mis Rahumäel ei peatu,“ lausus Chhabra.

Naise sõnul tuleks hoolega kaaluda reguleerimata ülekäigukohtade jalakäijatele turvalisemaks muutmist, sest õnnetus ei hüüa tulles. “Mõne aasta eest juhtus Rahumäe ülekäigukohal traagiline õnnetus, kui laps ei märganud rongi, mis ei peatunud jaamas, ka rongijuht ei märganud kõrge perrooni tagant välja astunud last.“

Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Õnne Pillak saatis täna Nõmme halduskogule pöördumise, milles soovib teha Tallinna Linnavolikogule ettepanek alates 1. jaanuarist 2011 Tallinna koduomanikud maamaksust vabastada.

”Reformierakond on visalt seisnud selle eest, et linnavalitsus pealinna koduomanikud maamaksust vabastaks, kuid kahjuks ei ole linnajuhid siiani mõistnud, et praegu inimestelt kogutav maamaks on ebaõiglaselt suur,” ütles Pillak.

”Selle asemel, et kulutada ligi miljoni krooni tallinlaste raha enda reklaamikampaaniateks,

Pillak selgitas, et maamaksuseaduse kohaselt on kohalikel omavalitsustel võimalus kuni 3000 ruutmeetri ulatuses kodualune maa maamaksust vabastada. „Kahjuks ei ole Tallinn seda võimalust kasutanud ning pealinlastel tuleb maksta ebaõiglaselt suur maamaksu,” tõdes Pillak.

Pillak märkis, et tänaseks on ära kadunud ka maamaksu kogumise alus, kuivõrd linna kanalisatsiooni rajamine, mille tarvis maamaksust laekuvaid vahendeid olid arvestatud, on lõppjärgus.

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni liikme Õnne Pillaku arvates tuleks Tallinnas noortespordi rahastamine muuta efektiivsemaks.

«Praegune süsteem soosib nn pearahakütte, kes noored kokku korjavad, et linnalt pearaha saada. Selline tormijooks tuleb lõpetada,» ütles Pillak Reformierakonna pressiteate vahendusel.

Pillak sõnul võiks linna mõelda spordiklubidele esitatud reeglite muutmisele, näiteks tõsta klubidele seatud kohustuslike laste ja noorte miinimum arvu.

«Lisaks tuleks paika seada prioriteedid, mis me noortespordist ootame. Kas eesmärgiks on ainult see, et spordiga lapsed tänavalt ära tuua või harrastajaid
toetada või keskenduda hoopis tulemusspordile. Täna räägitakse ainult sellest, kes ja kui palju peaks noortespordile raha juurde andma, aga mitte sellest, kuidas seda olemasolevat raha efektiivselt jagada,» märkis Pillak.

Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Õnne Pillak esitas neljapäeval abilinnapea Kaia Jäppinenile arupärimise, milles soovib vastust, millised on pealinna plaanid noorte spordiraha efektiivsemaks kasutamiseks.