Nõmmel – Õnne Pillak

Mitu aastat on vaja, et Kalda bussipeatus korda teha?

Kaks aasta tagasi pöördusid minu poole Kalda piirkonna inimesed oma murega, mis puudutas Kalda bussipeatust. Peatuses oli toona (ja on siiani) probleemiks bussitaskus olevad teeaugud. Teekatte kehva olukorra tõttu on saanud tavapäraseks, et vihmaste ilmadega pritsivad peatusesse sõitvad bussid peatuses olevad inimesed poriseks ja märjaks.

Pöördusin selle teemaga 2013. aasta sügisel Nõmme linnaosa valitsuse poole, et teada saada, millal on planeeritud bussipeatus korda teha.Vastuseks sain, et linnaosal ei ole vajalikeks remonditöödeks vahendeid.

See peale pöördusin abilinnapea Kalle Klandorfi poole ettepanekuga käesoleva aasta eelarvest leida vajalikud vahendid Kalda bussipeatuse remondiks. Vastuseks sain, et Kommunaalamet on probleemist teadlik. Tallinna Kommunaalamet teostab kevadel ilmastikutingimuste paranemisel Tallinna linna teede ja tänavate seisundi ülevaatluse, mille põhjal koostab 2015. aasta hooldusremondikava ning vastavalt kavale planeerib Kalda autobussipeatuse hooldusremonditööd.

Kevad on käes ja probleem Kalda busipeatusega on järkuvalt päevakorras. Seega on aeg järele uurida, et kas sel aastal saab Kalda bussipeatus remonditud. Vastuse saamiseks läheb uus arupärimine Kalle Klandorfi poole tervitustega teele. Ehk läheb sel aastal hästi ja linnavalitsus tuleb Kalda piirkonna elanikele vastu ja teeb bussipeatuse korda.

Kaks aastat on ühe bussipetuse korda tegemiseks on ikka väga pikk aeg!

Arupärimine

Hr Kalle Klandorf

Tallinna abilinnapea

Kalda bussipeatusest

Austatud abilinnapea

Pöördun Teie poole taaskord Nõmme, täpsemalt Kalda piirkonna inimeste murega, millele lahendust pole kahe aasta jooksul kahjuks leitud. Ehk sellel aastal on võimalus olukord lahendada.

Nimelt põhjustab sealsetele elanikele jätkuvalt muret Kadaka puiesteel asuva Kalda bussipeatuse halb seisukord. Bussipeatused on auklikud ning isegi kui bussijuht peatusesse saabudes hoo maha võtab, siis sellest ei piisa, et reisijad vihmaste ilmadega peatuses olevatesse teeaukudesse kogunenud porilompidest pritsiva vihmavee tõttu märjaks ei saaks. Eriti halb on olukord Nõmme poole suunduvas peatuses (Laagri poolt tulles). Arusaadavalt on olukord inimeste ebameeldiv ainuüksi juba sel põhjusel, et porine vihmavesi määrib nende riideid.

Sama probleem oli päevakorras 2013. aastal ja eelmisel aastal. 2013. aastal vastas linnaosavalitsus, et kahjuks ei ole neil vahendeid bussipeatuse remondiks. Mistõttu tegin Teile ettepaneku planeerida Kalda bussipeatuse remondiks vajalikud vahendid 2015. aasta Tallinna linnaeelarvesse. Toona, 27. novembril 2014 vastasite, et Tallinna Kommunaalamet on teadlik Kalda autobussipeatuse remondi vajadusest. Lisaks ütlesite, tsiteerin: Tallinna Kommunaalamet teostab kevadel ilmastikutingimuste paranemisel Tallinna linna teede ja tänavate seisundi ülevaatluse, mille põhjal koostab 2015. aasta hooldusremondikava ning vastavalt kavale planeerib Kalda autobussipeatuse hooldusremonditööd.

Teilt eelmise aasta lõpus saadud vastusest tulenevalt palun vastata järgmistele küsimustele:

1. Kas Tallinna Kommunaalamet on võtnud arvesse Nõmme elanike mure ning püüdnud leida vajalikke vahendeid Kalda tänava bussipeatuse remondiks

2. Kas 2015. aasta Tallinna linna teede ja tänavate hooldusremondikavasse on planeeritud Kalda bussipeatuse remont ja selleks vajalikud vahendid?

Oleme Kalda piirkonna inimestega väga tänulikud, kui Kalda bussipeatus kiiremas korras korda tehakse.

Soovin oma arupärimisele kirjalikku vastust.

Lugupidamisega,

Õnne Pillak

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees

/allkirjastatud digitaalselt/

1.4.15

Taavi Aasa vastused Sihi täna 108 ehituse kohta

Mõned nädalad tagasi esitasin Taavi Aasale 7 küsimust Sihi tänav 108 toimunud ebaseadusliku ehitustegevuse kohta.

Taavi Aasa vastuseid saad lugeda siit: vastuses arupärimisele ebaseaduslikust ehitisest Nõmmel.

Keeruline on omalt poolt midagi kommentaariks öelda. Või kui siis ainult, et loodame et jõutakse lahenduseni, kus ehitus viiakse vastavusse kehtivate reeglitega.

7 küsimust Taavi Aasale Sihi tänav 108 kohta

H-704V-UV_D Viimase kuu jooksul on korduvalt tähelepanu saanud Nõmmel Sihi tänaval toimuv ebaseaduslik ehitustegevus. On arusaadav, et inimesed tahavad endale uuemat ja paremat kodu ning kui selleks on ka võimalused olemas, siis tehtagu. Kuid selle loo juure on üks ebameeldiv AGA. Nimelt, aga omale uue kodu ehitamisel tuleb järgida ka kokkulepitud reegleid. Kahjuks selles loos on reeglitest mööda mindud ja see tekitab pahameelt. Mõistan neid inimesi, kes küsivad, et kas Tallinna linna ehitusmäärus ja Nõmme linnaosa ehitusmäärus ei kehtigi kõigile? Kuidas selline asi on võimalik? Miks linn midagi ei tee? Kas tulevikus hakataksegi Nõmmel selliselt ehitustegevust viljelema? Mis me armastatud rohelisest kodukohas sellisel juhul alles jääb?

Tunnistan, et minugi jaoks on kogu olukord jahmatav. Kuid kuna pole olnud otsutajate laua taga ega pole üks neist, kes antud tegevuse üle järelvalvet peab, siis pidasin õigeks pöörduda abilinnapea Taavi Aasa poole arupärimisega (mis on all pool toodud). Loodetavasti oskab tema olukorras selgust tuua ja on juba mõelnud lahendustele, kuidas tulevikus selliseid olukordi ära hoida.

Austatud abilinnapea

Kindlasti olete teadlik ebaseaduslikust ehitustööst Nõmmel, Sihi 108. Antud lugu on kajastust leidnud korduvalt ka meedias.

Tallinna linnaplaneerimisamet on olukorda kommenteerinud ja tunnistanud, et hetkel jäävad nende käed lühikeseks. Koostamisel on lammutuskorraldus, kuid see võtab aega ning kinnistuomanikul on õigus see omakorda kohtus vaidlustada. Seega ei ole täna teada, milline saab olema selle reeglite vastase tegevuse lõpptulemus. Samal ajal aga lubamatu ehitustegevus käib ja uus maja kerkib.

Arusaadavalt tekitab selline tegevus ja kogu olukord Nõmme inimestes küsimuse, kas nii võibki nende kodukohas asju ajada. Minupoole pöördunud Nõmme inimestel on hinges pettumus, et nende kodukohas võib üks indiviid teha, mida tahab, arvestamata reegleid ja ülejäänud kogukonna heaolu. Teatavasti on Nõmme Tallinna hinnatud elukoht just selle miljöö väärtuse poolest. Tegu on linnaosaga, kus on ehitustegevusele seatud kindlad ja tugevad nõudmised. Antud juhul on Nõmme linnaosa ehitusmäärusele ja Tallinna linna ehitusmäärusele vaadatud läbi sõrmede ja linnajuhtidele puudub justkui võimalus midagi teha. Selline olukord annab edaspidiseks signaali, et milleks käituda reeglite järgi, kui kõik seda ei tee ja sellest midagi nagu ei juhtu ka. Et selline ongi uue aja moodne trend, mida viljeleda. Mina sellist trendi õigeks ei pea. Kui on kokkulepitud reeglid, siis nendest tuleb kinni pidada kõigil. Kõne all olev olukord on vale ja loob soovimatut eeskuju, et reeglite rikkumine on justkui aktsepteeritav.

On mõistetav, et inimesed soovivad oma kodu uuendada või rajada endale uus kodu Nõmme mändide alla, kuid seejuures tuleks siiski kinni pidada kehtestatud reeglitest.

Tulenevalt eelnevast soovin vastuseid järgmisele küsimusele:

Kas Tallinnas kehtivaid Tallinna linna ja Nõmme linnaosa ehitusmääruseid tuleb järgida iga ehitustegevuse puhul Tallinnas ja Nõmmel?
Teatavasti Sihi 108 ehitustegevuse puhul on mööda vaadatud linna poolt kinnitatud projektist ja praegu rajatakse sinna elamut, mis ei vasta kinnitatud projektile. Teisisõnu praegusel kujul rajataval elamul puudu ehitusluba. Kuidas on võimalik, et Sihi 108 kinnistul käib ehitustegevus ja sellel on lastud areneda sedavõrd kaugele, kui selleks vajalikud load puuduvad?
Kas linn tõesti ei saa kuidagi takistada ebaseaduslikku ehitustegevust kõne all oleval krundil?
Milline on linna järelevalve ehitustegevusele, kes seda teostab? Kas piirdutakse vaid elanikepoolse teavitusega või tehakse enamat, et ebaseaduslikke ehitustegevust tuvastada?
Millal ja kuidas sai linnavalitsus teada, et Sihi tänav 108 käib ebaseaduslik ehitustegevus?
Kui tõenäoline on, et hoone, mis on lõpuni ehitatud reaalselt ka maha lammutatakse, sest see on ebaseaduslikult ehitatud?
Kuidas tulevikus planeeritakse selliseid olukordi vältida, et ehitustegevus ei hakkaks enne peale, kui selleks kõik vajalikud dokumendid on korras?

Mõeldes tuleviku Eestile

Tuleviku Eestile mõeldes, siis näen riiki, kus on õnnelikud perekonnad, kuhu sünnib juurde beebisid ning kus lapsed on hästi hoitud ja kasvatatud. Kus lapsevanemad tunnevad, et riik on loonud neile tingimused, mis pereloomise plaane toetavad.

Olulised sammud on selles suunas tehtud. Meil on vanemahüvitis, mis vaatamata selle elluviimisel tekkinud kirglikule kriitikale on ennast õigustanud. Eelmisel aastal tõsteti lastetoetusi. Kuid vaatamata senistele pingutustele ei saa olukorda pidada rahuldavaks. Statistikaameti prognoos näitab, et meie rahvaarv võib nii loomuliku iibe kui väljarände tõttu lähikümnenditel väheneda 125 000 inimese võrra.

Eesti rahva püsimajäämiseks on vaja uut demograafilist meedet, mis suurendab perede heaolu ja elukvaliteeti, soodustades see läbi laste sünde. Numbritekeeles tähendab see, et igas peres peab olema vähemalt 2,1 last, mitte 1,52 nagu on see praegu. Seega vanemahüvitise jätku meede peab olema suunatus neile peredele, kes juba täna kasvatavad kahte last, kuid pelgavad kolmandat saada, sest puudub kindlustunne, et majanduslikult saadakse hakkama. Lahendus selleks on olemas ning ootab juba neil riigikogu valimistel mandaati teostamiseks. Riik hakkab pärast vanemahüvitise lõppu alates kolmandast lapsest maksma igale lapsele 300 eurot kuus. Kindlasti on see suur abi perele, kus kasvab rohkem kui kaks last. Arvutuste järgi läheb see maksma 60-70 miljonit eurot aastas. Oodatav kasv järgmistel aastatel oleks: 2016. aastal on 500 last, 2017. aastal 1000 last ja 2018. aastal 1500 last.

Sama oluline, kui kolmandate laste sünd on jätkuvalt pakkuda tuge ja julgustust neile, kes lapse saamist edasi lükanud ehk laulva revolutsiooni põlvkonnale. Tunnistan, et mõistan elustiili, kus karjäär ja reisimine on paljude noorte jaoks peamiseks eelistuseks. Olen minagi aastaid põigelnud vanemate ja sugulaste küsimuste eest, millal plaanin peret looma hakata, vanust juba selleks piisavalt. Nüüd plaanin. Kuid omast kogemusest võin öelda, et surve ei ole olnud lahendus, mis innustaks mind lapsi saama. Oluline on luua võimalused ja garantiid, et meie elukvaliteet lapse saamisel säilib. Et laps(ed) toovad meile ellu lisaväärtust ja rõõmu. Vanemahüvitis ja lastetoetused on kindlasti siinkohal abiks. Kuid palju olulisem on teadmine, et kui on soov tagasi tööturule naaseda, siis on see võimalus olemas ega pea muretsema, kas lapsel on selleks ajaks olemas vajalik lapsehoiukoht. Just sellepärast tuleb riigi poolt ulatada abikäsi omavalitsustele lastehoiukohtade loomisel ning seda Reformierakond lubab teha. Euroopa Liidu abiga loome 1200 täiendavat lapsehoiukohta, et lasteaia järjekorrad jääks minevikku ja vanemad saaksid muretult tööle tagasi minna.

300-eurone kolmanda lapse toetuse kehtestamine ja uute lasteaiakohtade rajamine on alates 2016. aastast on teostatav. Need on mulle ja Reformierakonnale eesmärgid, mida soovime täita. Hästi kaitstud riigi ja kasvava majanduse kõrval on Eesti olulisim eesmärk rahvastiku juurdekasv, rohkem hästi hoitud ja kasvatatud lapsi ning õnnelikke ja väärikaid perekondi.

Riik loob Tallinnasse lähiaastatel 440 uut lasteaiakohta

Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku sõnul aitab riik eurorahade toel rajada Tallinnasse järgmiste aastate jooksul 440 uut lasteaiakohta.

„Aeg on näidanud, et Tallinna linn ise vajalike laste- ja sõimehoiukohtade loomisega hakkama ei saa, riigil tuleb appi tulla,“ ütles Pillak, täpsustades, et riik toetab uute lapsehoiukohtade loomist 0–7-aastastele kokku üle 5 miljoni euroga.

„Tänu sellele otsusele saab Tallinn juurde 440 uut lasteaiakohta, nendest 80 tulevad näiteks Nõmmele,“ märkis Pillak.

„See on positiivne ja õige otsus investeerida Euroopa liidu vahendeid uute lasteaiakohtade loomisse Tallinnas. Lastehoiukohtade, eriti sõimekohtade, nappus on jätkuvalt probleem. Sellega tuleb tegeleda, kui me soovime, et Eestisse sünniks juurde lapsi,“ rääkis Pillak.

„Tulevastele lapsevanematele on üheks takistuseks kindlustunde puudumine, et kui vanemahüvitise aeg lõppeb ja soov on tagasi tööturule naasta, siis on olemas lapsele lastehoid. Lahenduseks saab olla vaid vajalike lastehoiukohtade loomine,“ selgitas Pillak praegust olukorda.

Lisainfo:

Õnne Pillak

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees

onne.pillak@tallinn.ee

53305033

Hiiu tänava kapitaalremontiga alustatakse sügisel

Kalle Klandorfile 13. august 2014 esitatud arupärimine.

Vastus:

Õnne Pillak: Tallinna linnajuhtimine tuleb muuta avatuks ja inimestega arvestavaks

Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku sõnul tuleks volikogusse luua kaasava linnajuhtimise komisjon, et muuta Tallinna linnajuhtimine inimesekesksemaks kaasates senisest enam tallinlasi nende kodukohta puudutavate otsuste tegemisse.

„Keskerakonna taktikepi all on viimase kaheksa aastaga muutunud Tallinna juhtimine samm-sammult kinnisemaks, läbipaistmatumaks, kus otsuseid tehakse ainuvõimu säilitamise, mitte tallinlaste huvisid ja heaolu arvestades,“ põhjendas Pillak eelnõu algatamist.

“Selle asemel, et kuulata ja arvestada kohalike elanike arvamusega, korraldab linnavalitsus Tallinna maksumaksja raha eest propagandistlikke kampaaniaid ja küsitlusi, mis siirast soovist kuulata elanikke, kohalikke seltse ja organisatsioone on valgusaastate kaugusel.“ rääkis Pillak, tuues näiteks Tallinna positiivse programmi. „See, kui vahetult enne valimisi kutsutakse inimesed kokku ja hiljem nende kohtumiste kokkuvõtetele lüüakse oma erakonna tempel peale, ei ole elanike linnajuhtimisse kaasamine,“ lisas ta.

Pillaku arvates tuleb inimesi kuulata ja nende arvamustega arvestada igapäevaselt, mitte üksnes endale kasulikel hetkedel. “On oluline kuulata, mida tallinlased soovivad ja vajavad, võtta arvesse nende ettepanekuid, leida kompromisse koos ning kui ühte või teist mõtet ellu viia ei ole kohe võimalik, siis selgitada, miks see nii on. Seda kogu aeg, mitte üksnes enne valimisi. Just nii, nagu me teeme seda oma argipäevas pere ja sõpradega,” selgitas Pillak.

Reformierakonna fraktsiooni aseesimees on veendumusel, et Tallinna inimesed soovivad kaasa rääkida Tallinna ja siinsete linnaosade arengus ning sellest võidavad kõik. “Kogukonna ja erinevate seltside kaasamine linnajuhtimisse suudab rikastada Tallinna linna kui tervikut, aidates muuta seda inimestele paremaks kodukohaks ja euroopalikumaks pealinnaks,” on Pillak kindel.

“Tallinna tulevikku, eelarve ja igapäeva otsuste tegemisse on vaja tuua rohkem dialoogi, üksteisega arvestamist ja koostööd. Parim viis seda teha on koos kõikide osapooltega kõigepealt mängureeglid kokku leppida,” põhjendas Pillak kaasava komisjoni vajalikkust.