Kultuur on osa majandusest

Käesolevale aastale tagasi vaadates näeme, et see on kaasa toonud mitmeid märkimisväärseid sündmusi. Saime endale euro, Tallinnast sai aastaks kultuuripealinn, algas Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta – seda rida võiks jätkata veel pikalt. Teiste oluliste sündmuste kõrval oli ka see, et kultuurivaldkond sai endale uue ministri. Kui siiani oli kultuur Rein Langile hobi, siis nüüd on see aga saanud tema tööks.

Nagu kõik juhid tunnistab ka Lang, et tema valdkonnas, kultuuris, võiks raha rohkem olla. See on võimalik siis, kui majandusel läheb hästi. Mis tahes kultuuriala (teatril, kunstil, filmil, muusikal jne) ei saa eksisteerida ilma, et seda majandataks. Seetõttu on tähtis lisada loovusele majanduslik toimimismehhanism.

Kõik on kinni mõtlemises

Kultuuris toimib praegu küllaltki hästi läbipaistev ja mõtestatud toetuste süsteem kultuurikapitali kujul, kuid muutusi on vaja ka ühiskondlikus mentaliteedis . Raske on mõista arusaama, et Eesti riik peab olema kui hoolitsev pereema, kes potitab lapsi, toidab ja katab neid, viib õue – ühesõnaga teeb oma kodaniku eest kõik ära. Selle mõtteviisiga kaugele ei jõua. Tähtison mõista, et kultuur on samamoodi osa suurest majandusest kui teisedki valdkonnad, ning sellist mõtteviisi tuleb arendada ka meil Eestis.

Võtame näiteks kultuurimänedžeride vajalikkuse. Praegu on meie kunstnike loomingu õigused teiste riikide agentuuride ja mänedžeride käes, sest meil pole sellel turul oskustöötajaid. Tagajärjeks on see, et autoriõigustega kaasnevad tulud lähevad samuti teiste riikide rahakotti. Kuid olgem ausad, mänedžerid on loomemajandustes ainult üks tööriist – pilt ise on hoopis suurem.

Eeskujuks soomlased

Eeskujusid ei ole vaja kaugelt otsida, piisab, kui kiigata üle lahe Soome poole. Eestlastel on soomlastelt palju õppida, muu hulgas seda, kuidas lisaks kultuuri säilitamisele seda strateegiliselt arendada. Kultuurialane välissuhtlus koosneb kolmest olulisest ja omavahel tihedalt seotud osisest – kultuurivahendus, kultuuridiplomaatia ja kultuurieksport. Viimane saab olla edukas vaid juhul, kui kõik kolm osa on läbi mõeldud ja tegevus tugineb tõhusatel rahvusvahelistel võrgustikel.

Pariisi festival

(Kultuuriminister Rein Lang Pariisis Eesti kultuuripäevade avamisel koos Prantsuse kultuuriministri Frédéric Mitterrand’i ja Prantsuse Instituudi presidendi Xavier Darcos’iga. Eesti kultuurifestivali „Estonie tonique“ programmis osales enam kui 200 Eesti esinejat ja kokku toimus rohkem kui poolsada kultuurisündmust)

Soomlased kasutavad siinjuures sõna „lumepall“, selgitamaks, et rahvusvahelisi üritusi kasutatakse selleks, et siduda kultuur majandusdiplomaatia ja turismiarendusega. Kultuurifestivalide eesmärk pole sel juhul mitte anda üks etendus või kontsrt või näitus, vaid luua toimivad partnerlussidemed, mis võimaldaks ligipääsu rahvusvahelisele kunstiareenile või loomemajandusturule ka pärast festivali. Eesti parimaks võimaluseks end tutvustada on teha seda kultuuri kaudu. Meil on rohkelt, mida näidata ja maailmaga jagada.

Kui võrdleme rahvaarvu ja meie kunstiinimeste edu välismaal, on edu tegelikult kolossaalne.

Kultuuriekspordi arendamisel on kriitilise tähtsusega valdkondade valmisolek selleks. Meil on hea meel, et mitu valdkondlikku arenduskeskust koostab praegu ekspordiplaane. Hea meel on ka seetõttu, et esimest korda oli sel sügisel võimalik taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS) toetust ekspordiplaanide elluviimiseks.

Loomamajanduse tervikpilt

EASi toetus on alles esimene samm. Loomeettevõtluse on samuti tähtis silmas pidada selle dünaamikat: võrreldes teiste majandussektoritega vajatakse sellel alal veidi teistsuguseid lahendusi. Seepärast näeme tulevikus loomemajandust kui kultuuriministeeriumi vastutusala ühte osa.

Valdkonna arendamisel ja rahastamisel tuleb kindlasti lähtuda tervikpildist. Selle moodustavad professionaalsed kultuurikorraldajad, tõhusad rahvusvahelised võrgustikud, sissetöötatud kommunikatsioonikanalid, spetsialistidele suunatud kontaktüritused, Eesti kohalolek suurtel messidel, festivalidel ja biennaalidel, samuti ekspordialased teadmised ja oskused.

FM(Septembri viimastel päevadel toimus Eestis IV World Music Forum. Foorumi avamisel tõstis minister Lang võtmeteemana esile just loomemajanduse. Minister tõstis esile, et kui arutleme muusika ja teiste kaunite kunstide üle, tuleb seejuures kindlasti senisest rohkem tähelepanu pöörata nende valdkondade majanduslikule küljele – seda nii Euroopa Liidu kui ülemaailmses kontekstis. Pildil on minister Rahvusvahelise Muusikanõukogu presidendi Frans de Ruiter’si, Eesti Muusikanõukogu presidendi Peep Lassmanni ja Euroopa Muusikanõukogu esimees, Soome Muusikanõukogu presidendi Timo Klemettinen’iga.)

Reformikiri, sügis 2011.

Eesti muusika tuleviku nimel

Õnne Pillak muusikutele

Ma usun, et igal ühel meist on vähemalt üks lemmik lugu, lemmik laulja, lemmik ansambel. Minu jaoks on muusika üks loomulik osa elust. Sama loomulik kui puhas õhk, mida hingata.

Suve lõpus rääkisime Rein Langiga Eesti muusikast ja selle arendamisest. Aitäh Reinule. Ta avas mu silmad ja andis julguse.

Eestil on palju andekaid artiste, kes võiks olla meie visiitkaardiks maailmas.

Just Eesti muusika arendamine on üks nendest põhjustest, miks ma otsustasin kandideerida eesolevatel valimistel Riigikogusse.

Eesti muusikud olgu meie visiitkaardiks maailmas

kullast_visiitkaart_520x600Eestlane on laulurahvas ja muusika elab me südames. Kes laulab suurel laval, kes ümiseb autos kaasa, kes dušši all kõvast ja valesti. Meie hulgas on veel neid, kes laulavad suurematele rahvahulkadele ning tahaks seda teha ka väljaspool Eestit. Need andekad muusikud võiks olla ka meie visiitkaardiks välismaal.

Ühel või teisel põhjusel on välismaa muusikalavade vallutamine nende jaoks raskendatud. Mõnel puuduvad võimalused ennast välismaal tutvustada, teisel jääb puudu rahast, millega välismaale esinema sõita. Kolmas jällegi ütleb, et tema teeb vaid muusikat, äriga tegelemiseks polevat aga aega. Tulemuseks on see, et Eesti muusikaturg on pigem heategevusprogramm ja hobi, mitte tulutoov äri.

Pöörates pilk põhjanaabrite (Soome ja Rootsi) poole, siis teeb ikka kadedaks küll. Nende jaoks on muusika (ja ma ei räägi siin üksnes popmuusikast) investeering, mis toob riigile tagasi miljoneid eurosid. Mida nad siis teevad teistmoodi? Koostöö. Riik, ettevõtjad ja muusikud on koostööpartnerid. Meie põhjanaabritele tähendab muusika mitte ainult loomeprotsessi vaid ka äri. Näiteks Soomes on loodud koostöös riigi ja ettevõtjatega sihtasutus, mille eesmärgiks on arendada Soome muusikaeksporti. Selle sihtasutuse nimi on Musex. Kümme aastat tagasi loodud sihtasutuse eesmärk on toetada Soome muusika ekspordiprojekte ning täna võib öelda, et ettevõtmine on ennast ära tasunud. Teadlik ja läbimõeldud tegevus on meie naabri lennHim ja Musexutanud muusikataevasse. Him, Apocalyptica, Sunrise Avenue jne. Need on näited artistidest, kes on Soome visiitkaardid laias maailmas ja seda tänu Musexile.

Selle asemel, et kadedal pilgul Soome või Rootsi poole vaadata, tuleb meil endal midagi ette võtta. Oleks ju uhke, kui mõne aasta pärast oleks Eestil päris enda Sex Pistols või Lady Gaga. Artistid, kes vallutavad maailmas edetabelite tippe. See kõik on võimalik, tuleb endale vaid vastav eesmärk ja tegevusplaan seada.

Muusikaeksport võiks olla arengusuund, mis oleks arvestatav osa meie majandusest. Täna nimetaks ma meie muusika turuosa hobiks, kus mõned aktivistid tegutsevad. Kuid see on pigem harrastustegevus, mitte tõsiseltvõetav investeering. Ka riik on siiani tegelenud pigem kultuurimekade ehitamisega, kui loometegevuse toetamisega. Tõsi, nö betooni erinevate kultuuriobjektide näol on vaja investeerida, kuid viimane aeg on hakata toetama ka loometegevust ehk meie muusikuid ja nende tegevust. Kiitus Juko-Mart Kõlarile ja Helen Sildnale, kes viimastel aastatel on seda suunda püüdnud arendada.

Sõbrad, muusika ei ole pelgalt semudega koos õllepudeli kõrval kidra tinistamine. Muusika on maailmas üks enim tulu teeniv majandusharu. See on suur äri. See võiks olla suur äri ka Eesti jaoks, kui üheskoos sellesse panustame. Meil on vaja astuda sammud, mis looks Eestile muusikaekspordi. Tarvis on koostööd ettevõtjate, muusikute ja riigivahel. Et muusikud saaksid endale koolitatud managerid, kontserditoetused ja muusikaeksporditoetuse. Meil on vaja luua enda Musex ehk Eesti muusikaekspordi sihtasutus, mille eesmärk oleks Eesti muusika tutvustamine välismaal. Meil on palju Outloudz2huvitavaid artiste, näiteks Outloudz, Aides, The Nymph, jne. Selleks, et see kõik juhtuks on vaja riigi tuge. Elu on näidanud, vaid muusikute enda projektid seda ära toita ei suuda. Tõsi on see, et midagi ei juhtu üle öö. Aga midagi ei juhtu ka siis, kui sellest vaid rääkida. On aeg liikuda rääkimise juurest tegudele. Eesti muusikud väärivad seda, et riik toetaks nende tegevust ja aitaks neil oma loomingut viia ka maailmaturule.


Ketikoerad, Shirubi Ikazuchi ja The Nymph Rock Liiga võistlustules

e413b54776631d0Jägermeister Rock Liiga 2011 eelvoorud on juba alanud. Esimene lahing Tartus on maha peetud ja homme astuvad järgmised võistlejad üles Tallinnas.

Kui eelmise aasta Rock Liiga mu vererõhku ei tõstnud, siis seekord mõjub võistlus mulle teisiti. Sel aastal teevad mind eelvoorud ärevaks. Miks? Eelmisel aastal olin ma ainult muusika poolt. Tänavu on mul enda lemmikud osalemas. Ketikoerad, The Nymhp ja Shirubi Ikazuchi.

Ketikoerad on positiivse energia ja hea tuju ametlikud maaletoojad. Viis koerapoissi võidavad oma rõõmsameelsuse ja šarmiga iga tüdruku südame. Mulle meeldi nende juures ka see, et oma lugusid ei tee nad ainult tüdrukute südamete võitmiseks. Näiteks on nende üks viimastest lugudest (Vaata ette) ajendatud Tallinna libedates tänavatest ja killerpurikatest. Ikka selleks, et öelda inimestele: olge ettevaatlikud.

The Nymph. Kollektiiv, kellel minu südame võitmine võttis umbestäpselt seitse sekundit. Ma ütleks, et nende poiste näoli on tegu helesinise elektroonilise unistusega. Muideks, The Nymph on esimene (ja siiani ainuke) bänd, kelle plaadile ma olen küsinud isiklikult kõikide liikmete autogrammid 🙂 .

Shirubi Ikazuchi on minu kolmest lemmikust ainus, keda ma lives näinud veel ei ole. Esimest korda teda kuuldes tuli mulle meelde tume teed, kus sees on mustad ploomid. Natuke mõru, samas mitte liialt rõhuv ning absoluutselt omanäoline. Mõnus.

Ma tõesti usun, et need kolm bändi võiks kohtuda finaallahingus Jägermeister Rock Liiga 2011 lõppkontserdil. Kuid enne finaali tuleb neil pääseda edasi eelvoorudest.

Esimestena astuvad lahingusse Ketikoerad ja Shirubi Ikazuchi. Nendele saab kaasa elada juba homme (18. veebruaril) kell 21:00 Rock Cafes.

Järgmisel nädalal läheb edasipääsu piletit püüdma The Nymph. Teevad nad seda 25. veebruaril Pärnu Kuursaalis.

Pöidlad pihku ja lemmikutele kaasa elama.

Neljapäeva „Another way” – nostalgiliselt romantiline muusika

33633_1631102188609_1568258739_31530453_954472_nMulle meeldivad kingitused. See vist ei üllata kedagi :-). Eriti meeldib mulle kingituseks saada häid muusika kogumike.

Eile sain ma kingituseks Neljapäeva uue albumi „Another way”. Kui ma peaks ühe lausega Neljapäeva plaati kirjeldama, siis oleks see järgmine. Pala, mis on mahe, veidi suitsune ja mida on vürtsitatud Johnny Cashi muusikavärvidega. Kõlab päris hästi, või mis?

Tegelikult on nii, et igakord kui mõni sõber pistab mulle pihku enda uue singli või plaadi, siis ma kangestun. Esimene mõte, mis peast läbi tormab on: äkki see ei meeldi mulle. Ärge saage valesti aru, mitte et nad teeks halba muusikat. Mul on lihtsalt halb komme olla siiralt aus ning vahel see aus kriitika ei ole just muusika inimeste kõrvadele.

Värisevate käte ja puperdava südamega hakkasin Neljapäev plaati kuulama. Garf (Neljapäeva solist Kristjan Karmo) nimetab nende stiili pop-rokkiks. No ma ei tea. Mina ütleks, et tegu rokk-kantriga. Ja see ei ole teps mitte muusika, mis igapäevaselt minu Ipod-is mängib. Samas ei ole asi lootusetu. Minu kõrvaklappides mängib stabiilselt Amy Mcdonald, mis on minu jaoks süvakantri. Tema meeldib mulle, seega on Neljapäeval lootust.

Esimesed lood kuulatud. Minu süda ei olnud veel vallutatud. Just nimelt veel, sest umbes neljanda loo juures hakkas jää sulama. Tõsi, see ei olnud mitte sellest, et muusika oleks mulle rakselt meeldima hakanud.  Ma jäin hoopis Garfi kuulama.

Tavaliselt on mul nii, et kui sõpra kuuled laulmas, siis hakkab silme ees jooksma pilt meie vestlustest. Natuke ehmatav tunne on ka, selline nagu enda häält esimest korda lindilt kuulates. Garfiga nii ei olnud. Laulnud oleks nagu täiesti võõras mees. Äärmiselt mõnusalt mahe ja sume hääl. Mulle meeldib.

Ma arvan, et umbes  kuuenda loo juures hakkas mulle Garfi bändi muss täitsa sobima. Õhku joonistus kujutluspilt õdusast neljapäeva õhtust parimate sõprade seltsis. Hall argipäev unustusse vajunud. Tuleb tunnistada, et Neljapäeval on oma võlu, mida esimesel maitsmisel kohe ei märka. Selles on teistmoodi tõmme.  Küps, mahe, sumedalt romantiline, natuke sombune … armas. Mulle meeldib.

Jägermeister Rock Liiga on võimalus kõigile muusikutele

Elukuul ettevõtmine ja eriti hea lava fiili sai aasta tagasi sel üritusel! Ütleb keegi cockstar Rada7-s.

Jutt käib Jägermeister Rock Liiga 2011-st, mille eelvoorud peagi algavad.  Teist aastat toimuv üritus on mõeldud bändidele, kes soovivad astuda muusikalisse lahingusse  ja võidu korral noppida enda rahapauna 3000 eurose auhinnaraha.

Minu arvates on sellised üritused kiiduväärt ettevõtmised. Eriti meeldib mulle võistlusmoment, mis õpetab, et rahapatakad ei kuku kellelegi sülle niisama. Võidu nimel tuleb ikka vaeva näha.

Selliste võistlustega käivad käsikäes erinevad kuulujutud. Näiteks on minu kõrva sosistatud, et Jägermeister Rock Liiga on äraostetud üritus, kus uutel pole võimalust edasi pääseda. Julgen vastupidist väita. Kui paljud on teist varem kuulnud ansamblit nimega The Nymph? Või millist mussi teeb Goresoerd? Mitu kauamängivat on väljaandnud Ketikoerad? Olgem ausad, liiga paljudele need bändid tuttavad ei ole (kuigi minu ipodis on kaks nendest ennast juba mugavalt sisseseadnud 😎 ).

Kuigi paljud nimetatud  muusikalistest rühmitustest liiga palju ei tea, on need selle aasta Rock Liiga eelvooru pääsenud. Lisaks nendele kolmele bändile on eelvoorudes veel mitmed mitte-midagi-ütlevad bändid. Mis me siit järeldame? Tegu on üritusega, kus võimalus on kõigil. Tõsi on see, et alati ei pääsegi kõik edasi ja päevalõpuks saab võitja olla vaid üks. Sellepärast ei tasu veel pilli nurka visata 🙂 .

(EgoStrip. Jägermeister Rock Liiga 2011 Tallinna eelvooru pääsenu)