Käesolevale aastale tagasi vaadates näeme, et see on kaasa toonud mitmeid märkimisväärseid sündmusi. Saime endale euro, Tallinnast sai aastaks kultuuripealinn, algas Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta – seda rida võiks jätkata veel pikalt. Teiste oluliste sündmuste kõrval oli ka see, et kultuurivaldkond sai endale uue ministri. Kui siiani oli kultuur Rein Langile hobi, siis nüüd on see aga saanud tema tööks.
Nagu kõik juhid tunnistab ka Lang, et tema valdkonnas, kultuuris, võiks raha rohkem olla. See on võimalik siis, kui majandusel läheb hästi. Mis tahes kultuuriala (teatril, kunstil, filmil, muusikal jne) ei saa eksisteerida ilma, et seda majandataks. Seetõttu on tähtis lisada loovusele majanduslik toimimismehhanism.
Kõik on kinni mõtlemises
Kultuuris toimib praegu küllaltki hästi läbipaistev ja mõtestatud toetuste süsteem kultuurikapitali kujul, kuid muutusi on vaja ka ühiskondlikus mentaliteedis . Raske on mõista arusaama, et Eesti riik peab olema kui hoolitsev pereema, kes potitab lapsi, toidab ja katab neid, viib õue – ühesõnaga teeb oma kodaniku eest kõik ära. Selle mõtteviisiga kaugele ei jõua. Tähtison mõista, et kultuur on samamoodi osa suurest majandusest kui teisedki valdkonnad, ning sellist mõtteviisi tuleb arendada ka meil Eestis.
Võtame näiteks kultuurimänedžeride vajalikkuse. Praegu on meie kunstnike loomingu õigused teiste riikide agentuuride ja mänedžeride käes, sest meil pole sellel turul oskustöötajaid. Tagajärjeks on see, et autoriõigustega kaasnevad tulud lähevad samuti teiste riikide rahakotti. Kuid olgem ausad, mänedžerid on loomemajandustes ainult üks tööriist – pilt ise on hoopis suurem.
Eeskujuks soomlased
Eeskujusid ei ole vaja kaugelt otsida, piisab, kui kiigata üle lahe Soome poole. Eestlastel on soomlastelt palju õppida, muu hulgas seda, kuidas lisaks kultuuri säilitamisele seda strateegiliselt arendada. Kultuurialane välissuhtlus koosneb kolmest olulisest ja omavahel tihedalt seotud osisest – kultuurivahendus, kultuuridiplomaatia ja kultuurieksport. Viimane saab olla edukas vaid juhul, kui kõik kolm osa on läbi mõeldud ja tegevus tugineb tõhusatel rahvusvahelistel võrgustikel.
(Kultuuriminister Rein Lang Pariisis Eesti kultuuripäevade avamisel koos Prantsuse kultuuriministri Frédéric Mitterrand’i ja Prantsuse Instituudi presidendi Xavier Darcos’iga. Eesti kultuurifestivali „Estonie tonique“ programmis osales enam kui 200 Eesti esinejat ja kokku toimus rohkem kui poolsada kultuurisündmust)
Soomlased kasutavad siinjuures sõna „lumepall“, selgitamaks, et rahvusvahelisi üritusi kasutatakse selleks, et siduda kultuur majandusdiplomaatia ja turismiarendusega. Kultuurifestivalide eesmärk pole sel juhul mitte anda üks etendus või kontsrt või näitus, vaid luua toimivad partnerlussidemed, mis võimaldaks ligipääsu rahvusvahelisele kunstiareenile või loomemajandusturule ka pärast festivali. Eesti parimaks võimaluseks end tutvustada on teha seda kultuuri kaudu. Meil on rohkelt, mida näidata ja maailmaga jagada.
Kui võrdleme rahvaarvu ja meie kunstiinimeste edu välismaal, on edu tegelikult kolossaalne.
Kultuuriekspordi arendamisel on kriitilise tähtsusega valdkondade valmisolek selleks. Meil on hea meel, et mitu valdkondlikku arenduskeskust koostab praegu ekspordiplaane. Hea meel on ka seetõttu, et esimest korda oli sel sügisel võimalik taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS) toetust ekspordiplaanide elluviimiseks.
Loomamajanduse tervikpilt
EASi toetus on alles esimene samm. Loomeettevõtluse on samuti tähtis silmas pidada selle dünaamikat: võrreldes teiste majandussektoritega vajatakse sellel alal veidi teistsuguseid lahendusi. Seepärast näeme tulevikus loomemajandust kui kultuuriministeeriumi vastutusala ühte osa.
Valdkonna arendamisel ja rahastamisel tuleb kindlasti lähtuda tervikpildist. Selle moodustavad professionaalsed kultuurikorraldajad, tõhusad rahvusvahelised võrgustikud, sissetöötatud kommunikatsioonikanalid, spetsialistidele suunatud kontaktüritused, Eesti kohalolek suurtel messidel, festivalidel ja biennaalidel, samuti ekspordialased teadmised ja oskused.
(Septembri viimastel päevadel toimus Eestis IV World Music Forum. Foorumi avamisel tõstis minister Lang võtmeteemana esile just loomemajanduse. Minister tõstis esile, et kui arutleme muusika ja teiste kaunite kunstide üle, tuleb seejuures kindlasti senisest rohkem tähelepanu pöörata nende valdkondade majanduslikule küljele – seda nii Euroopa Liidu kui ülemaailmses kontekstis. Pildil on minister Rahvusvahelise Muusikanõukogu presidendi Frans de Ruiter’si, Eesti Muusikanõukogu presidendi Peep Lassmanni ja Euroopa Muusikanõukogu esimees, Soome Muusikanõukogu presidendi Timo Klemettinen’iga.)
Reformikiri, sügis 2011.
