Nõmme Koostöökoda koostas Nõmme elu-olu kohta küsimused, millele palus kõikidel Nõmmel eesolevatel valimistel kandideerivatel inimestel vastata.
Siin on minu vastused.
Nii küsimused kui vastused leiavad kajastuse ka Nõmme kodanikuühenduste poolt välja antavas ajalehes ja jõuavad nii kõikidesse Nõmme postkastidesse.
Kas Tallinna linnajuhtimine on jaotunud linnaosa ja linna vahel optimaalselt, õiglaselt ja õigesti? Milline peab Teie arvates olema halduskogu roll linnaosa juhtimisel? Miks on Teie arvates vaja Tallinna linnajuhtimises midagi muuta? Kui on, siis mis konkreetselt ja mida Teie olukorra muutmiseks ette võtaksite?
Nõmmet tuleb hakata juhtima südamega ja esikohale tuleb seada siinsete inimeste huvid. Ma ei pea õigeks, et järjest rohkem on Nõmme tuleviku üle otsustamist viidud Vabaduse platsile. Esmatähtsad küsimused, näiteks heakord või linnaosa planeerimine, tuleb otsustada Nõmmel. Samuti on oluline, et meie kogukond (selle all ma mõtlen ka Nõmme halduskogu) saaks oma kodukoha arengutes kaasa rääkida. Nõmme halduskogust peab saama linnaosavalitsuse koostööpartner, kes on kaasatud linnaosa otsustusprotsessidesse.
Tallinna juhtimine peab olema aus, avatud ning eelkõige arvestama inimeste soovide ja vajadustega. Linnavalitsus peab pingutama selle nimel, et Tallinnasse loodaks uusi ja tasuvaid töökohti, et siinsed teed oleksid korras ja lastel oleks olemas koht lasteaias, kui ema või isa tahab peale tema sündi tööle naasta.
Milliseid kitsaskohti näete Nõmme hariduselus (alates lasteaedadest lõpetades huviringidega) ning mida tuleks nende kõrvaldamiseks ette võtta? Kuidas kavatsete toetada lasteaiateenuse kättesaadavust, kui olulist meedet tööhõive suurendamiseks ja lasteaiakohtade puuduse leevendamiseks?
Vaieldamatult on Nõmmel üheks peamiseks murekohaks lasteaiakohtade puudus. Sel kevadel ootas Nõmmel lasteaiakohta üle 600 lapse. Sügisel luuakse Nõmmele juurde 44 uut lasteaiakohta. Kuid see ei ole piisav, et kõik Nõmme lapsed saaksid endale soovitud lasteaiakoha. Oma järge jääb järjekorda ootama üle 250 lapse.
Mõistan, et üleöö ei ole võimalik kõigile soovijatele Nõmmele lasteaiakohti teha. Kuid lahendus ei saa olla ka lastearvu suurendamine rühmades ja mõne üksiku lisakoha loomine, nagu seda on seni tehtud.
Lapsed peavad saama käia lasteaias, mis asub kodu lähedal. Selleks tuleb Nõmmele ehitada kaks uut lasteaeda ja lapsehoiuraha tõsta 106 eurolt 130 eurole.
Samuti tuleb suurendada investeeringuid olemasolevate lasteaedade remondiks. 6 miljonit eurot aastas võiks olla see summa, mis Tallinn paneb igal aastal lasteaedade jooksvasse remonti.
Milliseid muudatusi tuleks teie arvates teha Nõmme liikluses ja ühistranspordis? Kui muudatused eeldavad Nõmme-väliseid otsuseid, siis kirjeldage ka neid.
Pikalt on räägitud ja arutatud Nõmmele uue bussiliini loomist, mis ühendaks Laagrit ja Kesklinna mööda Pärnu maanteed, läbi Nõmme keskuse. Siiani on need mõttetalgud lõppenud vaikusega. Minu meelest tuleks see vaikus lõpetada ning teha selline ühendus Nõmme ja Kesklinna vahel teoks.
Teiseks on kummaline mõelda, et Tallinna ja Pärnu vahel sõidavad bussid tihedamini kui Kesklinna ja Laagri vahet. Täna see nii on. Olen seda ettepanekut juba varem teinud, et bussi nr 20 sõidugraafik tuleb muuta tihendamaks ja panna see normaalselt sõitma ka nädalavahetuseti. Samas, kui teha uus bussiliin Kesklinna ja Laagri vahel läbi keskuse, siis tuleb muidugi kaaluda, kas mõlema muudatuse (uue liini ja bussi nr 20 graafiku tihedamaks muutmine) sisseviimine on otstarbekas.
Selleks, et Nõmmel saaks mugavalt ja hästi liikuda, tuleb korda teha teed: Vabaduse puiestee, Pärnu maantee (Nõmme ülesõidu ja Järve Selveri vahele jääv lõik) ning muidugi väiksemad tänavad (Hiiu, Metsa, Raudtee). Lisaks sõiduteedele tuleb teha Nõmmele ka korralikud kõnniteed, et lapsed ei peaks koolist koju minnes ukerdama ohtlikult sõidutee ääres, et turvaline ja hea oleks liikuda nii lapsevankriga emal kui pensionäril. Miks mitte nende kõnniteedega koos metsatukkade juurde panna ka pingid, et poest koju jalutav memm või taat saaks vahepealt jalga puhata.
Mulle meeldib sõita väga rattaga, nii vabal ajal, kui suvel tööl käies. Praegu ei saa jääda kuidagi rahul olemasolevate rattateedega. Tallinnasse tuleb luua korralik ja turvaline jalgrattateedevõrgustik, et Nõmmelt saaks rattaga mugavalt kõikidesse Tallinna linnaosadesse ja lähivaldadesse.
Kas ja kuidas soodustaksite kodanikualgatust ja (väike)ettevõtlust Nõmmel?
Nõmmelt on viimastel aastatel elavnenud asumiseltside tegevus ja kindlasti tuleb nende algatusi ja toimetamisi linnaosa poolt toetada.
Üks võimalus selleks on loomekeskuse rajamine Nõmmele. Mina näen seda kohana, kus Nõmme seltsid, väikeettevõtjad, heategevusorganisatsioonid jne saaksid igapäevaselt tegutseda. Kus saaks korraldada huvitavaid töötubasid, koolitusi, vestlusõhtuid. Kus saaks inimesed nautida häid kultuurisündmusi, teha kohvikuõhtuid. Mis oleks kõigi nõmmekate, nii noorte kui vanade, hea ja sõbralik kohtumispaik.
Kas selline koht arendada välja Nõmme kultuurikeskuses või rajada täiesti uus keskkond kuhugi Nõmme mändide alla, seda tuleb koos läbi mõtelda. Võimalusi, kuidas ja kuhu selline kohtumispaik teha on palju, üheskoos tuleb leida selleks sobiv lahendus.
Kuidas suhtute Nõmme üldplaneeringu protseduuri kulgemisse ja sellega kavandatavasse muutustesse? Nõmme elanike algatusel on Nõmmele loodud Nõmme-Mustamäe maastikukukaitseala ja võetud kaitse alla kõik Nõmme parkmetsad Kuidas suhtute kõigile tallinlastele olulise puhkeala – liigirohke ja metsatüüpidelt väga rikka Harku metsa kaitse alla võtmisesse?
Nõmme üldplaneeringu praegusel kujul vastuvõtmist ma ei toeta, sest selles on jätkuvalt mitmeid ebamõistlikke ettepanekuid. Üks nendest on näiteks Harku raba äärde sõidutee rajamine.
Harku raba on minu lapsepõlve mängukoht. Seal veetsin suure osa oma vabast ajast, suvel metsas luurekat mängides ja talvel suusatades või kelgutades. Mulle tähtis, et see saaks kaitse alla võetud, kindlustamaks raba säilimise ka tulevikus.
Pääsküla ja Harku rabad on piltlikult öeldes Nõmme kopsud, nende asemele ei tohi tekkida ehitustegevust või magistraale. Olen Pääsküla ja Harku raba kaitse alla võtmise eest seisnud 2007. aastast ning teinud korduvalt linnavalitsusele ettepanekuid ja algatanud volikogus eelnõu mõlema raba kaitse alla võtmiseks. Mind rõõmustab, et Pääsküla raba saab nüüd kaitse alla võetud. Kuid alustatud töö tuleb lõpuni teha, lisaks Pääsküla rabale tuleb kaitse alla võtta ka Harku raba.
Kuidas käitute, kui tekivad lahknevused linna(osa)elanike soovide, spetsialistide hinnangu ja erakonna programmi vahel?
Nõmmet puudutavad otsused tuleb langetada selliselt, mis on parimad Nõmmele ja siinsele kogukonnale. Olen seda senini suutnud järgida ja teen seda ka edaspidi.
Öeldakse, et vaidlustes sünnib tõde. Seega erinevad arvamused osapoolte vahel mind ei hirmuta, pigem on need teretulnud.
Mida Teie Nõmmel konkreetselt paremini teeksite või muudaksite? Palun tooge näiteid.
Nõmme lapsevanematele tuleb anda kindlustunne, et nende lapsed saavad käia kodu lähedal lasteaias ja koolis. Nõmmele tuleb ehitada uus lasteaed ja olemasolevad lasteaiad tuleb hoida korras ning turvalised, et need oleksid parimad mängu- ja õpikohad kõige pisematele nõmmekatele.
Nõmme looduslähedane elukeskkond peab säilima ja seda tuleb hoida. Lisaks Pääsküla rabale tuleb võtta kohaliku kaitse alla Harku raba, et sinna ei rajataks tulevikus sõiduteid ega pilvelõhkujaid.
Nõmme tänavad ja metsatukad peavad olema hoolitsetud ja puhtad.
Nõmmekatel peab olema võimalus veeta oma vaba aega huvitavalt ja sportlikult oma kodukohas.
Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku arvates peaks Tallinna linnajuhtide eesmärk olema Tallinna mugav ja kiire ühendamine Euroopaga, mitte selle eraldamine üksikuks provintsiks. Seetõttu üllatab teda siiralt Keskerakonna soov viia Rail Baltic Tallinnas välja.
