Mõeldes tuleviku Eestile

582084_10200796476865425_1526907111_n

Tuleviku Eestile mõeldes, siis näen riiki, kus on õnnelikud perekonnad, kuhu sünnib juurde beebisid ning kus lapsed on hästi hoitud ja kasvatatud. Kus lapsevanemad tunnevad, et riik on loonud neile tingimused, mis pereloomise plaane toetavad.

Olulised sammud on selles suunas tehtud. Meil on vanemahüvitis, mis vaatamata selle elluviimisel tekkinud kirglikule kriitikale on ennast õigustanud. Eelmisel aastal tõsteti lastetoetusi. Kuid vaatamata senistele pingutustele ei saa olukorda pidada rahuldavaks. Statistikaameti prognoos näitab, et meie rahvaarv võib nii loomuliku iibe kui väljarände tõttu lähikümnenditel väheneda 125 000 inimese võrra.

Eesti rahva püsimajäämiseks on vaja uut demograafilist meedet, mis suurendab perede heaolu ja elukvaliteeti, soodustades see läbi laste sünde. Numbritekeeles tähendab see, et igas peres peab olema vähemalt 2,1 last, mitte 1,52 nagu on see praegu. Seega vanemahüvitise jätku meede peab olema suunatus neile peredele, kes juba täna kasvatavad kahte last, kuid pelgavad kolmandat saada, sest puudub kindlustunne, et majanduslikult saadakse hakkama. Lahendus selleks on olemas ning ootab juba neil riigikogu valimistel mandaati teostamiseks. Riik hakkab pärast  vanemahüvitise lõppu alates kolmandast lapsest maksma igale lapsele 300 eurot kuus. Kindlasti on see suur abi perele, kus kasvab rohkem kui kaks last. Arvutuste järgi läheb see maksma 60-70 miljonit eurot aastas. Oodatav kasv järgmistel aastatel oleks: 2016. aastal on 500 last, 2017. aastal 1000 last ja 2018. aastal 1500 last.

Sama oluline, kui kolmandate laste sünd on jätkuvalt pakkuda tuge ja julgustust neile, kes lapse saamist edasi lükanud ehk laulva revolutsiooni põlvkonnale. Tunnistan, et mõistan elustiili, kus karjäär ja reisimine on paljude noorte jaoks peamiseks eelistuseks. Olen minagi aastaid põigelnud vanemate ja sugulaste küsimuste eest, millal plaanin peret looma hakata, vanust juba selleks piisavalt. Nüüd plaanin. Kuid omast kogemusest võin öelda, et surve ei ole olnud lahendus, mis innustaks mind lapsi saama. Oluline on luua võimalused ja garantiid, et meie elukvaliteet lapse saamisel säilib. Et laps(ed) toovad meile ellu lisaväärtust ja rõõmu. Vanemahüvitis ja lastetoetused on kindlasti siinkohal abiks. Kuid palju olulisem on teadmine, et kui on soov tagasi tööturule naaseda, siis on see võimalus olemas ega pea muretsema, kas lapsel on selleks ajaks olemas vajalik lapsehoiukoht. Just sellepärast tuleb riigi poolt ulatada abikäsi omavalitsustele lastehoiukohtade loomisel ning seda Reformierakond lubab teha. Euroopa Liidu abiga loome 1200 täiendavat lapsehoiukohta, et lasteaia järjekorrad jääks minevikku  ja vanemad saaksid muretult tööle tagasi minna.

300-eurone kolmanda lapse toetuse kehtestamine ja uute lasteaiakohtade rajamine on alates 2016. aastast on teostatav. Need on mulle ja Reformierakonnale eesmärgid, mida soovime täita. Hästi kaitstud riigi ja kasvava majanduse kõrval on Eesti olulisim eesmärk rahvastiku juurdekasv, rohkem hästi hoitud ja kasvatatud lapsi ning õnnelikke ja väärikaid perekondi.

Riik loob Tallinnasse lähiaastatel 440 uut lasteaiakohta


1146660_35360547Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku sõnul aitab riik eurorahade toel rajada Tallinnasse järgmiste aastate jooksul 440 uut lasteaiakohta.

„Aeg on näidanud, et Tallinna linn ise vajalike laste- ja sõimehoiukohtade loomisega hakkama ei saa, riigil tuleb appi tulla,“ ütles Pillak, täpsustades, et riik toetab uute lapsehoiukohtade loomist 0–7-aastastele kokku üle 5 miljoni euroga.

„Tänu sellele otsusele saab Tallinn juurde 440 uut lasteaiakohta, nendest 80 tulevad näiteks Nõmmele,“ märkis Pillak.

„See on positiivne ja õige otsus investeerida Euroopa liidu vahendeid uute lasteaiakohtade loomisse Tallinnas. Lastehoiukohtade, eriti sõimekohtade, nappus on jätkuvalt probleem. Sellega tuleb tegeleda, kui me soovime, et Eestisse sünniks juurde lapsi,“ rääkis Pillak.

„Tulevastele lapsevanematele on üheks takistuseks kindlustunde puudumine, et kui vanemahüvitise aeg lõppeb ja soov on tagasi tööturule naasta, siis on olemas lapsele lastehoid. Lahenduseks saab olla vaid vajalike lastehoiukohtade loomine,“ selgitas Pillak praegust olukorda.

Lisainfo:

Õnne Pillak

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees

onne.pillak@tallinn.ee

53305033

Õnne Pillak: Tallinna Televisiooni raha tuleb anda lastele

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Õnne Pillak algatas eelmisel nädalal volikogus eelnõude paketi, mis näeb ette Tallinna lasteaedades järgmisel kahel aasta pearaha tõusu ning selleks vajalike vahendite saamiseks Tallinna Televisiooni likvideerimise.

 “Tallinna eelarve on üks ja selle kasutamisel tuleb teha valikuid. Täpselt nagu me oma kodust eelarvet kasutades teeme. Kas maksta ära lapse lasteaia kohatasu või osta uus telekas. Samasugune valik on ka lasteaedade ja Tallinna Televisiooni rahastamisega. Mis on olulisem?” selgitas Pillak.

“Minu jaoks sellisel juhul valikut ei ole. Lapsed on meie tulevik ja nende eest tuleb hoolitseda,” lisas ta.

Pillaku sõnul on viimastel aastatel olnud Tallinnas aga need otsused tagurpidi ning linnapea selgitust, et eelarveridasid ei ole õige võrrelda, peab Pillak ebaõnnestunud eneseõigustuseks, mida vaikselt on püütud sel aastal parandada.

“Peale aastatepikkust paigal seismist tõstetakse sellel aastal pearaha 12,5 eurot lapse kohta kuus. See on õige samm ja selliselt tuleb ka järgmistel aastatel käituda. Minu ettepanek on suurendada lasteaedadele makstavat pearaha 2016. aastal 140 euroni kuus lapse kohta ning 2017. aastal 160 euroni,” ütles Pillak.

Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe sõnul on see võimalik, kui teha õiged valikud, kuidas Tallinna eelarvet kasutada. “Üks nendest valikutest, mis tuleb teha, on Tallinna Televisiooni sulgemine ja selle raha investeerimine lasteaedadesse,” toob ta näitena.

 

Lisainfo:

 

Õnne Pillak

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees

onne.pillak@tallinn.ee

53305033

 

 

Õnne Pillak: Maksumaksja raha väärtarvitamine Tallinnas peab lõppema

1443865_25197787 (1)Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku sõnul peab linnavalitsus esitama Riigikontrolli väljatoodud 2013. aasta kampaaniate kulude arve Keskerakonnale ning saadud vahendid suunama lasteaedade investeeringuteks.

“Aus samm väikeste tallinlaste suhtes oleks see, kui Keskerakond hüvitaks linnaeelarvesse need 337 000 eurot, mille kohta Riigikontroll on öelnud, et see on kasutatud partei, mitte tallinlaste huvides,” ütles Pillak. “Saadud raha tuleks linna esimese lisaeelarvega suunata Tallinna lasteaedade remondivahendite eelarve reale.”

Pillaku sõnul ei ole Tallinna maksumaksjate raha mõeldud ühe erakonna kampaania rahastamiseks, vaid inimeste elukeskkonna paremaks muutmiseks. “See, et Savisaar tallinlaste raha kasutab valimiskampaaniaks, on kahjuks juba vana uudis, aga on hea, et seda on nüüd kinnitanud ka Riigikontroll.”

“Samas on teada, et ka käesoleval aastal on tehtud suuri reklaamikampaaniaid, mistõttu kutsun Savisaart üles kohe laskma Keskerakonnal neid arveid maksta, mitte linnarahva raha väärtarvitada,” lisas ta.

 

Lisainfo:

 

Õnne Pillak

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees

onne.pillak@tallinn.ee

53305033

 

Õnne Pillak: Lasteaedade lisaraha peab tulema Tallinna eelarvest, mitte lapsevanemate rahakotist

815243_16886336Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku sõnul on uudis lasteaedade kohatasu järjekordsest tõusust hingekriipivalt ebaõiglane ja kohatasu tõstmise asemel peaks linn hoopis suurendama oluliselt lasteaedadele makstavat pearaha.

„Kui me vaatame viimase viie aasta jooksul vanemate ja linna panust Tallinna lasteaedade heaolusse, siis reaalsus on, et võrreldes 2011. aastaga maksab lapsevanem täna ca 85% suuremat tasu lasteaiale, linnapoolne rahastus pearaha näol on tõusnud sama ajaga kõigest ca 15%,“ toob Pillak välja.

„Kuid lisaks kohatasule on suuremas osas lasteaedades veel eraldi korjandused, mille raames kogutakse lapsevanematelt raha väikesteks remonditöödeks, õppevahendite ostmiseks ning seda seetõttu, et lasteaiad on linnapoolt alarahastatud ja seda juba aastaid,“ lisab Pillak.

Pillaku sõnul on muidugi hea uudis see, et alanud aastal pearaha tõuseb 12,5 eurot lapse kohta kuus, kuid see ei ole piisav. „Arvestades viimaste aastate lasteaedade alarahastamist ja Tallinna eelarve kasvu, on võimalik lastesse investeerida rohkem kui 12,5 lisaeurot kuus. Kui linn suudab kiidelda tasuta transpordiga, siis kuidas ei suudeta tagada lasteaedade korralikku rahastamist, mis on linna kohustus,“ imestab Pillak.

„Selle asemel, et igal aastal korjata lapsevanematelt rohkem raha lasteaedade olukorra parandamiseks, tuleb tõsta lasteaedadele makstavat pearaha järgmistel aastatel stabiilselt. See on kokkulepe, mida ootavad Tallinna lasteaiad, lapsevanemad ning mida väärivad Tallinna lapsed,“ on Pillak kindel.

 

Lisainfo:

 

Õnne Pillak

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees

onne.pillak@tallinn.ee

53305033

 

Õnne Pillak: Tallinnas tuleb alustada meeste terviseprogrammiga

image (9)Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku arvates tuleks järgmisel aastal Tallinnas senisest enam pöörata tähelepanu meeste tervisele.

„Öeldakse, et mees on pea ja naine tema kael. Kuid mis kasu on kaelast, kui pea on haige?” illustreerib Pillak tehtud ettepanekut.

„Selleks, et meie abikaasad, isad ja vanaisad oleksid terved ja elaksid kauem, tuleb luua meestele suunatud terviseprogramm, mille raames kutsutakse nad regulaarsesse tervisekontrolli, et ennetada levinumaid haiguseid meeste seas,“ selgitas Pillak.

Õnne Pillak toob näitena, et üks selline terviserike, millele võiks selle programmi käigus keskenduda, on eesnäärmevähi avastamiseks suunatud töö.

„Just lõppes november, mis on ülemaailma eesnäärmevähi ennetamisele suunatud kuu ning teatavasti on tegu ühe levinuma terviserikkega Eesti meeste seas. Sellepärast oleks minu isiklik ettepanek pühendada Tallinna meeste terviseprogrammi esimene aasta eesnäärmevähi avastamisele,“ ütles Pillak.

„Vähk on ravitav haigus, kuid selleks, et mitte tegeleda õnnetute tagajärgedega, on vaja investeerida ennetustöösse. Tänu meeste tervisekontrolli hoogustumisele ja eesnäärmevähi avastamisele haiguse varajases staadiumis, on viimastel aastatel positiivsete haigusjuhtumite ehk paranemiste osakaal suurenenud. See näitab, et iga tervisesse investeeritud euro on hästi tehtud investeering, millega anname kindlustunde meie peredele, lastele, naistele ja muidugi meestele,“ lisas ta.

„Ma väga loodan, et volikogu liikmed leiavad endas soovi toetada ettepanekut investeerida Tallinna meeste tervisesse ja toetavad seda ettepanekut.“

Lisainfo:
Õnne Pillak
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees
onne.pillak@tallinn.ee
53305033

Õnne Pillak: Tallinna linnajuhtimine tuleb muuta avatuks ja inimestega arvestavaks

kaasamine_illustTallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku sõnul tuleks volikogusse luua kaasava linnajuhtimise komisjon, et muuta Tallinna linnajuhtimine inimesekesksemaks kaasates senisest enam tallinlasi nende kodukohta puudutavate otsuste tegemisse.

„Keskerakonna taktikepi all on viimase kaheksa aastaga muutunud Tallinna juhtimine samm-sammult kinnisemaks, läbipaistmatumaks, kus otsuseid tehakse ainuvõimu säilitamise, mitte tallinlaste huvisid ja heaolu arvestades,“ põhjendas Pillak eelnõu algatamist.

“Selle asemel, et kuulata ja arvestada kohalike elanike arvamusega, korraldab linnavalitsus Tallinna maksumaksja raha eest propagandistlikke kampaaniaid ja küsitlusi, mis siirast soovist kuulata elanikke, kohalikke seltse ja organisatsioone on valgusaastate kaugusel.“ rääkis Pillak, tuues näiteks Tallinna positiivse programmi. „See, kui vahetult enne valimisi kutsutakse inimesed kokku ja hiljem nende kohtumiste kokkuvõtetele lüüakse oma erakonna tempel peale, ei ole elanike linnajuhtimisse kaasamine,“ lisas ta.

Pillaku arvates tuleb inimesi kuulata ja nende arvamustega arvestada igapäevaselt, mitte üksnes endale kasulikel hetkedel. “On oluline kuulata, mida tallinlased soovivad ja vajavad, võtta arvesse nende ettepanekuid, leida kompromisse koos ning kui ühte või teist mõtet ellu viia ei ole kohe võimalik, siis selgitada, miks see nii on. Seda kogu aeg, mitte üksnes enne valimisi. Just nii, nagu me teeme seda oma argipäevas pere ja sõpradega,” selgitas Pillak.

Reformierakonna fraktsiooni aseesimees on veendumusel, et Tallinna inimesed soovivad kaasa rääkida Tallinna ja siinsete linnaosade arengus ning sellest võidavad kõik. “Kogukonna ja erinevate seltside kaasamine linnajuhtimisse suudab rikastada Tallinna linna kui tervikut, aidates muuta seda inimestele paremaks kodukohaks ja euroopalikumaks pealinnaks,” on Pillak kindel.

“Tallinna tulevikku, eelarve ja igapäeva otsuste tegemisse on vaja tuua rohkem dialoogi, üksteisega arvestamist ja koostööd. Parim viis seda teha on koos kõikide osapooltega kõigepealt mängureeglid kokku leppida,” põhjendas Pillak kaasava komisjoni vajalikkust.