Rubriik: Blogi

Tallinna teeaugud pealinna eelarve aukude katteks

20. märtsil algab Eestis (sh ka Tallinnas) ametlikult kevad. See tähendab, et kuu või paari pärast on praegused lumehanged unustatud ning lume alt on välja tulnud meie kõigi „suured sõbrad” teeaugud.

Seoses teeaukudega Tallinnas on minul pealinna raadile üks ettepanek:  igale tallinlasele oma teeauk.

Mis see tähendab? Igal tallinlasel on võimalus endale osta päris oma teeauk, mida ta siis hakkab hooldama, kasvatama, tähistab oma nimega jne :). Võimalusi, mida selle teeauguga teha on tohutult. Mina näiteks istutaks oma teeauku puu, et pealinn oleks rohelisem. Lisaks on puud kaugelt parem märgata kui lihtsalt tühja kraatri suurust teeauku.

Kusjuures teeaugu müügi juures on veel üks hea külg ja see rõõmustaks just linnavõimu. Saadud rahaga saaks lappida Tallinna eelarve augud. Arvestades, kui palju on Tallinnas teeauke ning kui pädev on Tallinn PR kampaaniates, siis ma usun, et sellest saaks üks korralik augutäitmise kampaania.

teeauk Tallinnas

Reformierakond: Tallinna prügimajanduses toimuv on kahtlane

Tallinna linnavolikogu keskkonnakomisjoni ja Reformierakonna fraktsiooni liige Õnne Pillak andis eile abilinnapeale Deniss Boroditšile üle arupärimise, soovides teada, mis tingimustel ja mis ajaks otsustab Tallinn ära, kellele lähevad pealinna prügitonnid.

“Tehtav otsus ei ole lihtsalt valik erinevate jäätmekäitlusettevõtete ja -kohtade vahel. Nagu Konkurentsiamet ka soovitas, on selleks vaja konkurssi ja selgeid reegleid. See otsus määrab ära tallinlaste prügi äraveo hinna,” ütles Pillak.

Lisaks hinnale on Pillaku sõnul keskkonna seisukohast oluline ka prügi edasine saatus, kas see läheb ümbertöötlemisele või lükatakse hunnikusse prügimäele.

“Kui siiani on Tallinn enda prügi viinud Jõelähtmele Tallinna prügilasse, kus linnal on ka oma osalus, siis nüüd tunneb pealinna prügi vastu huvi ka Irusse rajatav prügipõletusjaam. Kui Tallinn nüüd näiteks otsustab, et annab prügi Irusse, siis Jõelähtme lepingu lõpetamiseks tuleb maksta trahve,” rääkis Pillak.

Pillaku arvates on konkurent tervitatav, aga see ei tähenda, et otsustamine võiks toimuda läbipaistmatult ja viimasel minutil.

Lisainfo:

Õnne Pillak
Tallinna linnavolikogu keskkonnakomisjoni ja Reformierakonna fraktsiooni liige
onne@reform.ee
tel. 53305033

Kes saab pealinna prügitonnid

2009. aasta lõpuks oli selge, et Tallinna prügi vastu on tekkinud huvi mitmel ettevõttel. Kui siiani tundis prügitonnide vastu huvi vaid Jõelähtmel asuv Tallinna prügila, siis nüüd on lisandunud vähemalt üks huvituja veel ning selleks on Eesti Energia poolt Irusse rajatav prügipõletusjaam.

Tallinna linnajuhid teadvustasid endale tekkinud olukorda ning abilinnapea Deniss Boroditši juhtimisel loodu prügikomisjon, mis pidi eelmise aasta lõpuks otsustama ära, kes Tallinna prügist tulevikus endale saab.

Täna on 2010. aasta veebruar, kuid otsus pole siiani. Ka Konkurentsiamet on juhtinud pealinna tähelepanu antud küsimusele ning soovitanud leida Tallinna prügile omanik läbi konkursi, mitte otsustada prügi loovutamine ühele kindlale ettevõttele.

Teada saamaks, millal ning mis alustel Tallinna prügi saatus otsustatakse, esitasin ma Deniss Boroditšile antud teema kohase arupärimise.

prügi

 

Arupärimise tekst:

Arupärimine  
Deniss BoroditšAbilinnapea
 
 
 
Austatud abilinnapea
 
Aasta alguses andis Konkurentsiamet teada oma kahtlustest seoses Tallinna linna prügikorraldusega. Nende arvates ei ole õige tahtlikult piirata ettevõteteringi, kes Tallinna prügitonnid võiks endale saada.Konkurentsiameti arvates ei peaks Tallinn eelistama ainult ühte jäätmekäitluskohta, kellele pealinna prügi anda, neid kohti võib olla ka mitu. Samas on amet lisanud, et kui eelistatakse ainuõiguse andmist ühele jäätmekäitlusettevõttele, siis tuleks kindlasti teha läbipaistev konkurss. Sel viisil saaksid ka teised teenust pakkuvad ettevõtjad läbipaistvatel tingimustel oma pakkumise teha ning ka avalikkus oleks teadlik, milline on konkursi korraldamise eesmärk ja millised on ettevõtjatele seatud tingimused. 

2009. aasta lõpuks oli selge, et Tallinna jäätmete vastu tunnevad huvi kaks ettevõtet – Eesti Energia poolt Irusse rajatav prügipõletusjaam ja Veolia, mis haldab Väo soojuselektrijaama ja Tallinna keskküttefirmat ning monopoolset Jõelähtme prügilat, kus on osalus ka Tallinna linnal. Firmade vahel valiku langetamiseks lõi Tallinna Linnavalitsus komisjoni, mida juhtis abilinnapea Deniss Boroditš. Abilinnapea sõnul pidi olema eelmise aasta lõpuks selge, kas valitakse Veolia jaam Väos või Eesti Energia jaam Irus. Aastanumber on juba vahetunud, kuid endiselt on selgusetu, kes saab Tallinna prügitonnid. 
Seoses Tallinna jäätmekäitleja valikuga on mul Teile järgmised küsimused:

 1. Kas Tallinna linnal on välja töötatud tingimused ja nõuded, millel alusel langetatakse valik jäätmekäitlusteenust pakkuvate ettevõtete vahel? 

2. Kas Tallinna linnavalitsus korraldab konkurssi, et leida parima hinnaga jäätmekäitleja Tallinna prügile?

3. Mis ajaks teeb Tallinna Linnavalitsuse prügikomisjon otsuse, millisele ettevõttele antakse pealinna prügitonnid?  

Lugupidamisega,

 Õnne Pillak

Tallinna Linnavolikogu liige

  

25.02.2010

Mupo tegutseb jälle

Nõmmel Vabaduse puiestee ääres asuva Helliku sõime lapsevanemaid on mõnda aega kiusanud mupo, kes tänava nurgal passides sõime ees peatuvaid vanemaid trahvivad.

Selle aasta kevadel rääkis mulle üks Helliku sõimes käiva 2-aastase poisi ema kuidas ta mupolt trahvi sai, kui enda last lasteaeda viis.

Süsteem on lihtne. Tuleb lapsevanem, jätab auto seisma ning läheb last sõime viima. Selle aja jooksul, kui vanem on majas, tuleb nurga tagant mupo ametnik ja niuhti kopikas linnakassas trahvi näol juures.

Tõsi. Lasteaia ees on liiklusmärk, mis keelab maja ees parkimise ja peatumise, aga miks ei võiks seda märki vahetada liiklusmärgi vastu, mis lubaks sõime ees peatumist?

Olen alates kevadest saatnud Tallinna Linnavalitsusele ja Nõmme Linnaosa valitsusele kirju, milles küsin nende poolseid ettepanekuid olukorra lahendamiseks ning samuti olen pakkunud välja lasteaia poolse lahenduse probleemile.

Helliku ettepanek on lubada lapsi sõime toovatel vanematel maja ees parkida kuni 15 minutit hommikul kell 7:30 – 9:30 ja õhtul 16:30-18:30.

parkimine

Tänaseni ei ole Tallinna linnajuhid võtnud vaevaks probleemiga tegeleda. Ainus, mis on suudetud teha, on see et enne valimisi paluti mupol Helliku juures lapsevanemaid mitte trahvida. Nüüd on valimised läbi ning mupo jälle platsis.

Lapsevanemaid hoiatav kiri:

Tere,

Saadan edasi hoiatava meili, nimelt munitsipaalpolitsei trahvib jälle lasteaia ees kõnniteele pargitud autosid.

Juhataja on hetkel puhkusel, tegeleb asjaga järgmine esmaspäev. Seni peab autosid parkima hetkeks hoovi.

Lastesõim Hellik lapsevanem (nimi mulle teada)

Maamaks uuest aastast hingusele

Reformierakond kutsub Tallinna võimuerakondi toetama eelmise nädala volikogu istungil taasalgatatud maamaksu kaotamise eelnõu, mis näeb ette koduomanike maamaksust vabastamist 1. jaanuarist 2010.


„Eelmisel nädalal kutsus vastvalitud volikogu esimees volikogu liikmeid esindama oma valijaid, mitte erakonda. Reformierakonna valijate jaoks, kelleks on väga suur hulk tallinlasi, on äärmiselt oluline, et Tallinna koduomanikud vabastataks koormavast maamaksust,“ ütles linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Õnne Pillak. „Nõuame maamaksu kaotamist 1. jaanuarist 2010“.

Pillaku sõnul on Reformierakonna juhtimisel tehtud riigis kõik selleks, et Tallinnas saaks maamaks kaotada. Käesoleva aasta juunis vastuvõetud maamaksuseaduse muudatus annab kohalikele omavalitsustele võimaluse kuni 3000m2 ulatuses kodualune maa maamaksust vabastada.

„Nüüd on vaid vaja Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide otsust. Tallinlaste maamaksust vabastamisega näitaks uus linnavõim, et hoolib linlastest, mitte ainult iseendast,“ lausus Pillak.

Lisainfo:

Õnne Pillak

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni liige
53305033

DSCF9335

Minu esimene istung Tallinna Linnavolikogus

Täna kogunes esimest korda Tallinna Linnavolikogu 7. koosseis. Minu jaoks tähendas see esimest korda osalemist volikogu istungil Nõmme elanike esindajana, mitte vabakuulajana.

Minu esimene Tallinna Linnavolikogu istung jääb mulle meelde erinevate valimiste ja sõnavõttudega. Viimaste seast jäi mind kummitama vastvalitud Tallinna Linnavolikogu esimehe üleskutse. Ta kutsus kõiki volikogu liikmeid koostööle ning rõhutas, et volikogu liikmete peamine ülesanne on olla oma valijate esindaja, mitte erakonna esindaja.

Ma siiralt loodan, et hr Vitsut mõtles seda südamest ja tegutseb ka ise oma sõnade järgi. Näiteks on tallinlaste üheks sooviks koduomanikelt maamaksu kaotamine ning Nõmme elanikud ootavad juba mitu aastat, et Pääsküla ja Harku rabad võetaks kaitse alla. Milliseks maamaksu ja Nõmme rabade kaitse alla võtmise arutelud kujunevad ning kas need kaks asja ka volikogus tehtud saavad oleneb suuresti keskerakonnast ehk nende suutlikkusest koostööks.

Ühe märkuse tahan volikogu kohta kindlasti veel teha. Kuna minult on mitmed inimesed küsinud, mis keeles volikogus töö käib, siis kordan selle veelkord üle. Tallinna Linnavolikogus käib töö eesti keeles. Päriselt. Samas tuleb tunnistada, et ma ei ole liiga kindel kas kõik minust vasakule jäävad saadikud eesti keelt mõistavad, aga see on nende võimalus eesti keel ära õppida ning seda kohe ka praktiseerida.

Volikogu järgmine istung toimub juba nädalapärast neljapäeval, 12. novembril kell 16:00. Siin nimetatakse ametisse linnavalitsus, eesotsas uue linnapeaga ning moodustatakse volikogu komisjonid ning valitakse nende esimehed.

volikogu