Lugupeetud istungi juhataja, linnavalitsuse ja volikogu liikmed
Head Tallinna inimesed
Eestis on väga palju asju, mis on hästi tehtud ja mille üle võib julgelt uhkust tunda. Nii suuri kui väikeseid kordaminekuid, mis on viinud elu edasi kogu Eestis, meie kodukandis Tallinnas.
Ma usun, et nõustute minuga, et üks selline hästi tehtud ja julge samm astuti Eesti üliõpilaste poolt 1884. aastal, kui õnnistati sisse toonane Eesti Üliõpilaste Seltsi ja tänane Eesti rahvuslipp.
Eesti rahvas võib uhke olla. Meie esimene, 129 aastat tagasi pühitsetud sinimustvalge lipp on ikka alles ja hea tervise juures, oodates pikisilmi oma püsiva asupaiga, Eesti Rahva Muuseumi uue kodu valmimist, et siis tulla alatiseks rahva pilgu ette.
Sinine ja must ja valge kaunistagu Eestimaad, kirjutas Martin Lipp.
Sinine – ustavus, usk ja lootus eesti rahva tulevikku;
must – kodumaa must muld ja eesti rahva sünge minevik;
valge – eesti rahva püüd hariduse, õnne ja vaimuvalguse poole.
See on meie lipuvärvide lugu, mida on endas kandnud, millele on mõelnud, meie esivanemad ja mida räägivad edasi meie lapsed ja nende lapsed.
Selliselt on saanud must maa, puhas süda ja sinine taevas armastuse ja elu märgiks. Meie isamaa ja inimeste vabaduse märgiks.
Head sõbrad
Lipu loojad unistasid, et need värvid oleksid igal pool ja „kaunistaksid eesti kodasid“. See unistus on täitunud. Eesti inimesed kannavad uhkusega oma riigivärve.
Head volikogu liikmed, teie laudadel olevad sinimustvalged lipud on Reformierakonna fraktsiooni kingitus teile saabuva Eesti lipu päeva puhul, et 4. juunil koos tunda uhkust meie rahvuslipu, meie iseseisvuse ja rahva sümboli üle.
Head saabuvat Eesti lipu päeva!