20A sõidugraafiku tihendamine lahendaks Veskimöldre ja Mäepealse elanike ühistranspordimure

20Olen huviga jälginud linnavalitsuse tibutantsu Veskimöldre ja Mäepealse elanike bussiühenduse probleemi ümber. Tehakse justkui palju, aga probleemi ei suudeta lahendada või siis ei taheta lahendada.

Näiteks. Avati uus bussiliin nr 25, mis olukorra paremaks muutmise asemel tegi seda hoopis kehvemaks. Mustamäe ja Laagri vahel sõitev uus buss käib viis korda päevas, tööpäeviti ning selle tulemusel omakorda vähendati 20A hommikust niigi hõredat sõidugraafikut. Selle asemel, et ühejutiga sõita kesklinna on nüüd sõitjatel võimalik teha ümberistumine Mustamäel.

Kui minult küsida mida teha, et Veskimöldre ja Mäepealse inimeste ühistranspordi muret lahendada, siis vastus on lihtne. Buss nr 20A tuleb tihedamini sõitma panna ning muuta selle marsruuti.

Buss nr 20A läbib mõlemat asumit, kus inimestel on ühistranspordi kättesaadavusega probleem, Veskimöldret ja Mäepealset. Täna on aga sellel bussil kaks murekohta. Esiteks sõidugraafik. 20A sõidab kui kuuvarjutus ja pühapäeval on liin hoopis suletud. On kummaline mõelda, et  Tallinna ja Pärnu vahel sõidavad bussid tihedamini kui Kesklinna ja Laargi vahet. Täna see nii on. Mõeldes Mäepealse inimeste murele, siis teiseks probleemiks on bussi sõidumarsruut, mis ei läbi otseselt Mäepealse asumit.

Üks pilt räägib rohkem kui 100 sõna, seega tegin ühe illustratsiooni enda mõttele. Pildil on sinisega märgitud, kuidas võiks muuta 20A sõiduteed nii, et see läbiks ka Mäepealse asumit. Olgu öeldud, et see on kõigest üks võimalik variant. Arutada võiks ka Raja tänavalt vasakpööret, et buss sõidaks jätkuvalt läbi ka Vilde teelt. Kuid selge on see, et marsruudi muutmisest üksi ei ole kasu. Olulisem on, et 20A hakkasi tihedamini sõitma.

20a liin muudatusettepanek

Ma loodan, et 1. detsembril juhtub esimese advendiime ning linnavalitsus avab oma silmad ja näeb lahendust, mis on otse nende nina all. Pange buss nr 20a tihedamini sõitma ning probleem on lahendatud.

Linnapea keeldus Läänemere lasteaeda aitamast

Katusealune27. septembril möllanud tormis sai Tallinna Läänemerelastead niivõrd õnnetult räsida, et lasteaia puidust katusealusest, mida nad kasutasid aktiivselt õues õppetöö läbiviimiseks, jäid alles vaid riismed. Varjualune oli oluline, sest see võimaldas lastel olla tuule- ja vihmavarjus. Lasteaiajuhi sõnul on ka teised varjualused kehvas korras ning vajaksid remonti.

Tegime Valdo Randperega mõned nädalad tagasi linnapeale ettepaneku aidata lasteaeda rahaliselt, et nad saaksid ehitada endale lammutatud varjualuse asemele uue ning vanad remontida.

Teatavasti on erakorralisteks ja ettenägematuteks kulutusteks Tallinna linnavalitsusel loodud reservfond. Senini on seda kasutatud küll peamiselt linnavalitsuse kallite reklaamikampaaniate läbiviimiseks. Näiteks: 228 000€ maksnud ühistranspordi küsitlus või mitmekümnete tuhande euroni küündivad sisutühjad konverentsid, need on vaid mõned hiljutised stiilinäited.

Mina arvates on septembris tormis kahjustada saanud Läänemere lasteaia juhtum just selline, mille kahjud saaks likvideerida linna reservfondi abil. Näiteks, kui linnapea oleks otsustanud 39 300€, mis läks ühistranspordi konverentsi tegemiseks, anda Läänemere lasteaia varjualuste remondiks, siis oleks see raha palju paremini kasutatud kui praegu. Selle raha eest oleks saanud lasteaiale ehitada vähemalt neli uut varjualust või siis ühe uue ja remontida vanad.

Tallinna linnapeale iseloomulikult, jättis teda Läänemere lasteaia mure külmaks. Tsiteerides linnapea vastust: „Läänemere Lasteaia juhtumil on kindlasti võimalik töökorralduslikult leida võimalused sobiva ilmaga laste õuesviibimist mitmekesiselt sisustades.“ Raha eraldamist ta vajalikuks ei pidanud.

Laanemere lasteaia vastus

Mul on kahju, et linnajuhid ei mõista jätkuvalt, et neil tuleb seista kõigi tallinlaste heaolu nimel, nii väikeste kui suurte. Läänemere lasteaia mure ei ole tühine ning linnavalitsusel on võimalus seda lahendada. Kuid tundub, et puudu jääb tahtmisest.

Minu ettepanek linnapeale on, et ta leiaks võimaluse anda Läänemere lasteaiale raha uue katusealuse ehitamiseks ja vanade remondiks. Väikeste tallinlaste elu ei muutu paremaks sellest, kui linnavalitsus raiskab raha värviliste plakatite ja kõnekoosolekute peale, küll aga saab seda paremaks teha turvalise ja korras õpi- ja mängukeskkonnaga.

Kapitaalremonti vajaval majal ainult fassaadi värvimine ei ole piisav

Täna võeti Tallinna Linnavolikogus vastu linna teine lisaeelarve, mille poolt rohelist nuppu vajutama minu sõrm ei tõusnud. Miks?

Esmapilgul vaadates ei tundu tegu olevat läbinisti ebamõistliku eelarvega. Legendaarne Tallinna Televisioon, inimesi ahistav MUPO ega mõni linnajuhtide sponsor ei saa seekord heldet kingitust. Tõsi on ka see, et selles eelarves on mõistlike otsuseid. Lisaraha antakse tänavate valgustamiseks, lastehoiuteenusele ja teedele. Kuid ei maksa lasta ennast näilisest heldusest eksitada.

Tallinna linna eelarvet tuleb kasutada inimeste soove ja vajadusi arvestades ning eelarveotsused tuleb langetada tulevikku vaatavalt. Ma ei pea õigeks praeguse linnavalitsuse eelarvestrateegiat, mis keskendub võlgu elamisele, propagandamasina ja oma sponsorite nuumamisele.

Samuti ei pea ma õigeks linnavalitsuse otsust anda eelarvesse laekunud lisarahast suur osa halvasti majandatud munitsipaalettevõtte (loe: ühistranspordi) eelarveaukude kinnilappimiseks. See on kui lõkke kustutamine bensiiniga. Selle lisaraha (üle 709 000€) oleks pidanud investeerima hoopis inimeste tervisesse, toetades linnaeelarvest tallinlastele osutavat hoolekandeteenust. Siiani seda tehtud ei ole, kuigi võimalusi oleks. Kahjuks ütles linnavalitsus sellele ettepanekule EI.

Kolmandaks ei saa ma kiita heaks lisaeelarvet, millega püütakse ilustada linna ebamõistlike kulutusi, jagades aastaid alarahastatud lasteaedadele, teedele ja tänavavalgustusele näpuotsaga palukesi pärast suure noosi laiali tassimist.fassaad

Keskerakonna eestvedamisel on viimaste aastatega Tallinnast tehtud korralik Potjomkini küla ning 3,1 miljoni euro suurune lisaeelarve, millega jagatakse juba aasta algusest peale alarahastatud valdkondadele pisut lisaraha, on üks stiilinäide kapitaalremonti vajava maja fassaadi üle värvimisest.

Pääsküla raba kaitse alla, aitab venitamisest

Tõsimeeli ma ei mõista, kuidas üks lihtne asi saab nii kaua venida. Jah, ma räägin Pääsküla raba kaitse alla võtmisest.

Pääsküla raba kaitse alla võtmine on käinud üle seitsme aasta ning tänaseni ei ole ikka tulemuseni jõutud. Kord aastas sähvatab mõne linnajuhi pressiteate läbi uudiskild, et kohe võtekase Pääsküla raba kaitse alla.  Küsides nendelt, millal see tehtud saab, siis vastuseks on: Pääsküla kaitse alla võtmise aega ei ole võimalik prognoosida.

Miks ei taha linnavalitsus pingutada selle nimel, et nõmmekate üks olulisemaid vaba aja veetmise kohti saaks kaitse alla võetud? Kui mitu korda me peame veel lehtedest lugema kellegi fantaasiatest rappa planeeritava munitsipaalgolfiväljaku või elamute kohta? Kui mitu aastat me peame veel ootama, et Pääsküla raba saaks kaitse alla võetud ning me ei peaks enam muretsema selle praegusel kujul säilimise pärast?

Nagu ma olen ka varem kirjutanud, siis Pääsküla raba kaitse alla võtmine, kui seda soovitakse päriselt teha, on lihtne. Kuid praegune linnavalitsus ei ole seda suutnud viie-aastaga ära teha. Vaatamata ilusatele lubadustele abilinnapeade ja Nõmme linnaosa vanema kõnedes ning pressiteadetes süveneb minus arvamus, et praegusel linnavalitsusel ja linnaosavanemal on ükskõik Nõmme rohelisest elukeskkonnast ja selle säilitamisest.

Aga Nõmme inimestele ei ole ükskõik oma kodukohast. Nad tahavad, et see oleks parim, kus oma perega elada, oma lapsi kasvatada ja vananeda. Ma soovin, et ka praegused linnajuhid saaksid sellest aru ja teeksid selle eesmärgi nimel tööd ning Pääsküla raba saaks lõpuksometi kaitse alla võetud.

2

0

8

15

10

11

18

13

17

19

20

Reformierakond: linnavalitsuse oluliseks eesmärgiks peab olema õpetajate palgatõus

volikogusTallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak peab 2013. aasta Tallinna peamiseks prioriteediks lasteaedades õpetajate palkade tõstmist ja pedagoogide täistööaja taastamist.

„Reformierakonna fraktsioon peab oluliseks, et pealinna lasteaedades töötaks motiveeritud ja oma töö eest väärilist palka saavad õpetajad. Oleme teinud linnapeale ettepaneku tõsta järgmisel aastal Tallinna lasteaiaõpetajate palkasid sarnaselt kooliõpetajatega,“ ütles Pillak.

Pillaku sõnul on seejuures oluline, et taastataks ka pedagoogide täistööaeg, et palgatõus oleks päriselt, mitte näiline nagu see on siiani olnud. „Formaalselt on palgasumma küll kasvanud, aga kuna samal ajal on pedagoogide töökoormust vähendatud, on reaalne palk vähenenud. Nüüd, kui linnaeelarve suureneb tuleb pedagoogide palkasid tõsta reaalselt ning selleks tuleb taastada ka õpetajate töökoormus,” selgitas Pillak.

Tallinnas kooli- ja lasteaiaõpetajate palgad võrdsustati 2009. aastal ning toona tehtud otsus annab Reformierakonna fraktsiooni juhile usku, et linnavalitsus toetab nende ettepanekut. „Linnapea on öelnud, et järgmisel aastal on lasteaiad linna üks prioriteetidest. Paraku ei piisa vaid remonditud majast. Sinna on vaja ka motiveeritud pedagooge, sest Tallinna lapsed väärivad parimate õpetajate hoolt ja tähelepanu,” lisas ta.

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni saatis linnapeale kirja, milles tegi ettepaneku tõsta 2013. aasta Tallinna linnaeelarves lasteaiaõpetajate palkasid 11%.

Lisainfo:

Õnne Pillak
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees
onne.pillak@tallinnlv.ee
53305033

Tallinna II lisaeelarve kõne linnavolikogus

8Lp istungi juhataja, linnavalitsuse liikmed, head volikogu liikmed

Olen korduvalt linnavalitsust üleskutsunud Tallinna eelarvet kasutama siinsete inimeste huvisid arvestades. Juhtinud tähelepanu hädavajalikele probleemidele, mis vajavad meie kodulinnas lahendamist. Reformierakonna fraktsioon tegi aasta tagasi 2012. aasta eelarve vastuvõtmisel ettepaneku lasteaedade ja teede remondi suuremaks rahastamiseks, kuid kahjuks otsustasid toona Tallinnas võimulolijad meie ettepanekuid mitte toetada.

Kuulates linnapea ettekannet, siis näib, et need üleskutsed päris kurtidele kõrvadele ei ole läinud. Kuid liigseks rõõmustamiseks ei ole samuti põhjust, sest seda eelarvet iseloomustab pigem pärast suure noosi laiali tassimist alles jäänud palukeste jagamine kui tõsine soov probleeme lahendada. Sellele vaatamata tuleb tunnistada, et meile saadetud eelarvemuudatustes on ka mõistlike ümbertõstmisi. On hea meel näha, et linnaeelarvesse laekunud lisarahaga on otsustatud suurendada lasteaedade tegevuskulusid ja suurendada lastehoiuteenuse toetamist. 500 000 eurot on antud lisavahendid tänavate valgustamiseks ja 1,2 miljonit eurot  teede remondiks. Kuigi see viimane on pisut kummaline otsus, arvestades et peagi katab Tallinna tänavaid pehme lumevaip.

Head linnavalitsuse ja volikogu liikmed

Täna arutame me juba tehtud otsuste ümbervaatamist, kuid meil seisab ees hoopis olulisem arutelu – see on 2013. aasta Tallinna linnaeelarve.

On suur väljakutse hoiduda kulutustest, mida küll tahaks teha, aga mille jaoks ei ole raha või mis ei ole otstarbekad. Paraku ei ole Tallinn selle väljakutsega siiani hakkama saanud. Üheks lõputuks mustaks raha neelavaks auguks on saanud priiskava paralleelmaailma loomine, mille värvikamaks näiteks on üleriigilise telekanali loomine ja selle järjest kasvavate kuludega üleval pidamine.

Reformierakonna jaoks on alati olnud oluline vastutustundlik eelarvepoliitika ning seda joont kutsun järgima ka Tallinna linnavalitsust.

Viimased aastad on näidanud, et kui meie riigis on majandus korras, siis läheb meie inimestel hästi. Järgmisel aastal on tänu riigi tasakaalukale eelarvepoliitikale võimalus suurendada pensioneid tõuseb õpetajate ja meditsiinitöötajate palk, suurenevad peretoetused.

Paremini läheb ka omavalitsustel, ka Tallinnal. Vaadakem tõele näkku, meie linna eelarve on suurenenud eelkõige tänu suuremale tulumaksu laekumisele ja see trend jätkub. Ma siiralt loodan, et järgmise aasta eelarvet koostades kasutab Tallinna linnavalitsus lisaraha just peamiste murekohtade lahendamiseks, mitte linnavalitsuse tegevuskulude ja propagandakulude suurendamiseks.

Ma tuletan veelkord meelde, et Tallinna linnaeelarvet tuleb kasutada siin elavate inimeste elu paremaks muutmiseks.

Tallinna inimeste jaoks on oluline, et järgmisel aastal tõuseksid õpetajate palgad, suureneksid lasteaedade ja koolide investeeringud ja tegevuskulud, et lisaraha saaks teede remont ning senisest enam investeeritaks vene keelsete koolide ja lasteaedade eesti keele õppesse. Reformierakonna fraktsioon toetab neid soove.

Tulles tagasi täna arutatava lisaeelarve juurde, siis kutsun kõiki volikogu liikmeid üles toetama meie ettepanekut suurendada teise lisaeelarvega hooldusravi rahastamist Tallinnas. Selle asemel, et probleeme lahendada värviliste plakatitega ning vaenuõhutavate kõnekoosolekutega, tuleks linnavalitsusel murekohtadele leida lahendus päriselt. Meil siin on selleks täna võimalus, suurendades hooldusravi ca 600 000 euro võrra.

Aitäh!

Reformierakond: Tallinna tänavad saab valgeks LED-lampide, mitte pimendamisega

2012-06-08 22.40.02Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Õnne Pillaku arvates peaks Tallinna linnavalitsus välja töötama investeerimisplaani, kuidas võimalikult kiiresti minna üle LED-valgustitele, et Tallinna tänavad saaks valgustatud ning inimesed ei peaks sügisõhtutel pimeduses kobama.

«Tänavate valgustamiselt kokkuhoidmisega jookseb linnavalitsus praegu vales suunas. Selle asemel, et pimendada tänavaid ja sellega inimeste turvatunnet, peaks linn leidma lahendused, kuidas tänavalampide püsikulusid alla viia,» ütles Pillak. Ta lisas, et üks võimalus selleks on vananenud naatriumlampide väljavahetamine keskkonnasäästlikumate LED-lampide vastu.

«Täna on olemas toimivad LED-tänavavalgustuse süsteemid, mis aitavad tänavavalgustusega seonduvatelt kuludelt kokku hoida ligi 5,5 korda. Oleks mõistlik Tallinnas hakata kasutama kokkuhoidlikumat ja keskkonnasäästlikumat süsteemi, mitte tänavalampe välja lülitada,» arvas Pillak.

«Osadel magistraalidel on sisse lülitatud vaid üks lamp kolmest, muutes sellega näiteks vihmasajus nähtavuse olematuks. Üks sellistest kohtadest on Sõpruse puiestee,» lisas ta.

Abilinnapea Kalle Klandorf kutsus üles linnaosavanemaid tänavu jõulukaunistustega kokku hoidma, sest eelarve vahendeid napib. Lisaks tõi abilinnapea oma pöördumises välja, et uute kaunistuste soetamisel tuleks arvestada eelkõige säästlike LED valgustuslahenduste kasutamisega.

Reformierakonna fraktsiooni juhi sõnul peaks linnavalitsus kärpimise asemel töötama selle nimel, et Tallinna vananenud valgustid välja vahetada. „Vajaliku investeeringu suurusjärk oleks 25 miljonit eurot, aga tulemuseks korralikult valgustatud ja turvalised linnatänavad,“ ütles Pillak.

Tänase päeva seisuga on Tallinna linnas kasutusel vaid 18 LED tänavavalgustit Jaama tänaval ning 19 LED valgustit Nõmme turu parklas.

Postimees online, 17.10.2012