Õnne Pillak – Lehekülg 25 – õnnelik mõte on parim ergutus

Keskerakonnaga liitunud sportlased, kus olete?!

Täna hommikul lugedes Postimehest, kuidas Tallinn taas vähendab noortespordi toetusi, tekkis minul küsimus. Kus on nüüd need Keskerakonnaga liitunud sportlased, kelle eesmärk on noorte spordi arendamine ja toetamine?

Eelmisel aastal Keskerakonnaga liitunud Ksenija Balta ja vehkleja Irina Embrich ülistasid Keskerakonna spordi- ja noorsoopoliitikat, tuues selle ka erakonda astumise üheks põhjuseks. Irina Embrich toonitas, et vaatamata sellele, et riigi valitsus ühena esimestest eelarvekärbetest võttis linnadelt ja valdadelt raha ära spordi toetamiseks, on Tallinn ikka leidnud võimalusi rahva- ja tippspordi rahastamiseks.

Mida me loeme aga tänasest Postimehest?! Tallinn vähendab sporditoetusi. Vaadates korra lähiminevikku, siis see ei ole viimastel aastatel esimene kord, kui keskerakondlik linnavalitsus noorte pealt kokkuhoiab. 2009. aastal võttis Tallinna linnavalitsus spordiklubidelt reaalselt raha vähemaks kaks korda. Kas see on tõesti spordisõbraliku erakonna käitumine? Selle asemel, et hooliseda noorte sportimisvõimaluste eest, on keskerakondlased teinud endast kõik, et Tallinnale oma televisioon luua.

Kulla Keskerakonna spordiaktivistid, ajage nüüd selg sirgu ja põrutage rusikaga vastu lauda!

Reformierakond: noortesport ei ole Tallinna prioriteet

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni liikme Õnne Pillaku sõnul ei tohiks linnavalitsus noortespordi pealt kokku hoida.
Pillaku arvates tuleks Tallinnas noortespordi rahastamine muuta efektiivsemaks, et iga aasta alguses ei peaks linnavalitsus rahakitsikuse tõttu noorte spordi toetamiseks mõeldud rahasid vähendama.

«Linnavalitsus on lubanud korduvalt, et noortespordi rahasid enam ei vähendata ja taaskord on nad oma sõnu söönud. Jällegi on see üks tõestus, et Tallinna linnavalitsus ei hooli noortest ega lastest. Sarnaselt noortespordi rahade kärpimisele on ju pidevalt ka lasteaedade rahasid vähemaks võetud,» ütles Pillak.

Tema sõnul tuleks läbi vaadata täna kehtiv noortespordi pearaha jagamise kord. «Praegune süsteem soosib nn pearahakütte, kes noored kokku korjavad, et linnalt pearaha saada. Selline tormijooks tuleb lõpetada,» arvas Pillak.

Ta pakkus, et linn võiks mõelda spordiklubidele esitatud reeglite muutmisele, näiteks tõsta klubidele seatud kohustuslike laste ja noorte miinimum arvu. «Lisaks tuleks paika seada prioriteedid, mis me noortespordist ootame. Kas eesmärgiks on ainult see, et spordiga lapsed tänavalt ära tuua või harrastajaid toetada või keskenduda hoopis tulemusspordile. Täna räägitakse ainult sellest, kes ja kui palju peaks noortespordile raha juurde andma, aga mitte sellest, kuidas seda olemasolevat raha efektiivselt jagada,» märkis Pillak.

Neljapäeva „Another way” – nostalgiliselt romantiline muusika

Mulle meeldivad kingitused. See vist ei üllata kedagi :-). Eriti meeldib mulle kingituseks saada häid muusika kogumike.

Eile sain ma kingituseks Neljapäeva uue albumi „Another way”. Kui ma peaks ühe lausega Neljapäeva plaati kirjeldama, siis oleks see järgmine. Pala, mis on mahe, veidi suitsune ja mida on vürtsitatud Johnny Cashi muusikavärvidega. Kõlab päris hästi, või mis?

Tegelikult on nii, et igakord kui mõni sõber pistab mulle pihku enda uue singli või plaadi, siis ma kangestun. Esimene mõte, mis peast läbi tormab on: äkki see ei meeldi mulle. Ärge saage valesti aru, mitte et nad teeks halba muusikat. Mul on lihtsalt halb komme olla siiralt aus ning vahel see aus kriitika ei ole just muusika inimeste kõrvadele.

Värisevate käte ja puperdava südamega hakkasin Neljapäev plaati kuulama. Garf (Neljapäeva solist Kristjan Karmo) nimetab nende stiili pop-rokkiks. No ma ei tea. Mina ütleks, et tegu rokk-kantriga. Ja see ei ole teps mitte muusika, mis igapäevaselt minu Ipod-is mängib. Samas ei ole asi lootusetu. Minu kõrvaklappides mängib stabiilselt Amy Mcdonald, mis on minu jaoks süvakantri. Tema meeldib mulle, seega on Neljapäeval lootust.

Esimesed lood kuulatud. Minu süda ei olnud veel vallutatud. Just nimelt veel, sest umbes neljanda loo juures hakkas jää sulama. Tõsi, see ei olnud mitte sellest, et muusika oleks mulle rakselt meeldima hakanud. Ma jäin hoopis Garfi kuulama.

Tavaliselt on mul nii, et kui sõpra kuuled laulmas, siis hakkab silme ees jooksma pilt meie vestlustest. Natuke ehmatav tunne on ka, selline nagu enda häält esimest korda lindilt kuulates. Garfiga nii ei olnud. Laulnud oleks nagu täiesti võõras mees. Äärmiselt mõnusalt mahe ja sume hääl. Mulle meeldib.

Ma arvan, et umbes kuuenda loo juures hakkas mulle Garfi bändi muss täitsa sobima. Õhku joonistus kujutluspilt õdusast neljapäeva õhtust parimate sõprade seltsis. Hall argipäev unustusse vajunud. Tuleb tunnistada, et Neljapäeval on oma võlu, mida esimesel maitsmisel kohe ei märka. Selles on teistmoodi tõmme. Küps, mahe, sumedalt romantiline, natuke sombune … armas. Mulle meeldib.

IRL ja Reformierakond: mupo laialisaatmise idee tuleb praktilisest vajadusest

IRL-i ja Reformierakonna fraktsioonid kinnitasid üksmeelselt, et eelnõu Tallinna Munitsipaalpolitsei laialisaatmiseks anti volikogu menetlusse lähtuvalt praktilisest vajadusest.

“Tallinna abilinnapea väide, et mupo laialisaatmise idee tuleneb rumalusest või populismist, ei pea siinkohal kohe kindlasti paika,” sõnas IRL-i fraktsiooni esimees Indrek Raudne. “Alustasime eelnõud mupo likvideerimiseks lähtuvalt praktilisest vajadusest, kuna mupo on politiseerunud asutus, mis ei teeni mitte niivõrd linna, kui ühe partei huve.”
Reformierakonna fraktsiooni liikme Õnne Pillaku sõnul on mupo näol tegu asutusega, mis neelab vaid elanike raha. “Samal ajal, kui Tallinna lasteaedadel tuleb aasta aastasse järjest napimate rahaliste vahenditega hakkama saada, kasvab Tallinna munitsipaalpolitsei eelarve rida stabiilselt igal aastal. Kui mupo laiali saata ja võtta piletikontrollid linna palgale ning suunata ülejäänud raha lasteaedadele, saaksid Tallinna lasteaiad ligi 2,9 miljonit eurot investeeringuteks. Praegu haigutab lasteaedade investeeringute real tühjus,” ütles Pillak.

Nii Raudne kui Pillak toonitasid, et mupo on äärmiselt ebaefektiivne moodustis ning toetudes Pärnu linna eeskujule tuleks see ka Tallinnas laiali saata. IRL ja Reformierakond andsid Tallinna linnavolikogu menetlusse ka vastava eelnõu mupo likvideerimiseks.

Jägermeister Rock Liiga on võimalus kõigile muusikutele

Elukuul ettevõtmine ja eriti hea lava fiili sai aasta tagasi sel üritusel! Ütleb keegi cockstar Rada7-s.

Jutt käib Jägermeister Rock Liiga 2011-st, mille eelvoorud peagi algavad. Teist aastat toimuv üritus on mõeldud bändidele, kes soovivad astuda muusikalisse lahingusse ja võidu korral noppida enda rahapauna 3000 eurose auhinnaraha.

Minu arvates on sellised üritused kiiduväärt ettevõtmised. Eriti meeldib mulle võistlusmoment, mis õpetab, et rahapatakad ei kuku kellelegi sülle niisama. Võidu nimel tuleb ikka vaeva näha.

Selliste võistlustega käivad käsikäes erinevad kuulujutud. Näiteks on minu kõrva sosistatud, et Jägermeister Rock Liiga on äraostetud üritus, kus uutel pole võimalust edasi pääseda. Julgen vastupidist väita. Kui paljud on teist varem kuulnud ansamblit nimega The Nymph? Või millist mussi teeb Goresoerd? Mitu kauamängivat on väljaandnud Ketikoerad? Olgem ausad, liiga paljudele need bändid tuttavad ei ole (kuigi minu ipodis on kaks nendest ennast juba mugavalt sisseseadnud 😎 ).

Kuigi paljud nimetatud muusikalistest rühmitustest liiga palju ei tea, on need selle aasta Rock Liiga eelvooru pääsenud. Lisaks nendele kolmele bändile on eelvoorudes veel mitmed mitte-midagi-ütlevad bändid. Mis me siit järeldame? Tegu on üritusega, kus võimalus on kõigil. Tõsi on see, et alati ei pääsegi kõik edasi ja päevalõpuks saab võitja olla vaid üks. Sellepärast ei tasu veel pilli nurka visata 🙂 .

(EgoStrip. Jägermeister Rock Liiga 2011 Tallinna eelvooru pääsenu)

Nõmme turule uisutama

Kui nädalavahetusel tahaks midagi vahvat õues teha, aga pole eriti suusataja ega kelgutaja, siis soovitan minna Nõmme turule uisutama. Tegime seda täna Kätlyni, Raido, Eero, Marise, Mareti ja paljude uisutamise fännidega. Jää oli libe ja lõbu oli palju. Uisutamine on üks mõnus viis hästi aega veeta. Võid kindel olla.

Mulle hakkas kohe nii meeldima, et otsustasin ennast päris oma uiskudega varustada. Homme :-).

Maamaksust tuleb vabastada kõik Tallinna koduomanikud

Vahel ma imestan, kuidas on veel inimesi, kes Tallinna linnavalitsuse trikitamiste õnge lähevad. Olgu selleks siis näiline tööpuuduse lahendamine või tallinlaste heaolu eest seismine. Mis päriselt toimub. Bussides vestidega seisnud kodanikud on taas töötute nimekirjas. Kartulid, mis olid mõeldud inimeste abistamiseks, lasti lihtsalt mädanema. Selline käitumine on inetu ja pigem inimeste mõnitamine kui abistamine.

Sama näilise abistamisega tinistati eile ka mind hetkeks ära. Millega? Maamaksuga. Lugedes eile uudist, et Tallinn vabastab pensionärid maamaksust, nägin ma hetkeks valguskiirt tunneli lõpus. Kas tõesti on hakanud jää sulama?! See valguskiir kustus kiiresti. Seda vabastust antakse ju igal aastal ja tegu oli lihtsalt tubli ajakirjaniku hästi vormistatud uudisega.

Reaalsus on see, et keskerakondlikul linnavalitsusel on koduomanikest ükskõik ning kõrges maamaksus ei näe nad probleemi. Võtame näiteks Nõmme, kus koduomanikud maksava ülemõistuse suurt koormist oma kodu eest. Mida nad vastu saavad? Tallinna TV, mida vaadates võib haigestuda depressiooni. Plakatid, mis ütlevad tulge Nõmme turule uisutama. Kartuleid, mis mädanevad. Jne. Ma usun, et palju rohkem rõõmustaks neid inimesi maamaksu vabastus oma kodult.

Kui linnavalitsus lõpetaks kallid, kuid mõttetud puude- ja kartulijagamise kampaaniad, võiks linnavõim koduomanikud koormavast maamaksust vabastada. Täna tasutakse sellesama maamaksu eest Tallinna enda reklaamikampaaniad.

Kahjuks ei mõista linnavalitsus, et inimestelt kogutav maamaks on ebaõiglaselt suur. Pigem püütakse leida vabandusi, miks maamaksu ära kaotada ei saa. Varem oli selleks põhjenduseks linna kanalisatsiooni ehitamine. Tänaseks on sellega aga lõppjärku jõutud.

Kui Tallinna linna juhid päriselt tallinlastest hooliksid, siis kasutaksid nad maamaksuseadusest tulenevat võimalust, mille kohaselt on kohalikel omavalitsustel võimalus kuni 3000 ruutmeetri ulatuses kodualune maa maamaksust vabastada.