Ketikoerad, Shirubi Ikazuchi ja The Nymph Rock Liiga võistlustules

e413b54776631d0Jägermeister Rock Liiga 2011 eelvoorud on juba alanud. Esimene lahing Tartus on maha peetud ja homme astuvad järgmised võistlejad üles Tallinnas.

Kui eelmise aasta Rock Liiga mu vererõhku ei tõstnud, siis seekord mõjub võistlus mulle teisiti. Sel aastal teevad mind eelvoorud ärevaks. Miks? Eelmisel aastal olin ma ainult muusika poolt. Tänavu on mul enda lemmikud osalemas. Ketikoerad, The Nymhp ja Shirubi Ikazuchi.

Ketikoerad on positiivse energia ja hea tuju ametlikud maaletoojad. Viis koerapoissi võidavad oma rõõmsameelsuse ja šarmiga iga tüdruku südame. Mulle meeldi nende juures ka see, et oma lugusid ei tee nad ainult tüdrukute südamete võitmiseks. Näiteks on nende üks viimastest lugudest (Vaata ette) ajendatud Tallinna libedates tänavatest ja killerpurikatest. Ikka selleks, et öelda inimestele: olge ettevaatlikud.

The Nymph. Kollektiiv, kellel minu südame võitmine võttis umbestäpselt seitse sekundit. Ma ütleks, et nende poiste näoli on tegu helesinise elektroonilise unistusega. Muideks, The Nymph on esimene (ja siiani ainuke) bänd, kelle plaadile ma olen küsinud isiklikult kõikide liikmete autogrammid 🙂 .

Shirubi Ikazuchi on minu kolmest lemmikust ainus, keda ma lives näinud veel ei ole. Esimest korda teda kuuldes tuli mulle meelde tume teed, kus sees on mustad ploomid. Natuke mõru, samas mitte liialt rõhuv ning absoluutselt omanäoline. Mõnus.

Ma tõesti usun, et need kolm bändi võiks kohtuda finaallahingus Jägermeister Rock Liiga 2011 lõppkontserdil. Kuid enne finaali tuleb neil pääseda edasi eelvoorudest.

Esimestena astuvad lahingusse Ketikoerad ja Shirubi Ikazuchi. Nendele saab kaasa elada juba homme (18. veebruaril) kell 21:00 Rock Cafes.

Järgmisel nädalal läheb edasipääsu piletit püüdma The Nymph. Teevad nad seda 25. veebruaril Pärnu Kuursaalis.

Pöidlad pihku ja lemmikutele kaasa elama.

Jaak Aaviksoo, kõrgharidus ja digimuutumine

Digimon_-_Magnamon_Wallpaper__yvt2Ehk mäletate multikat nimega Digimonid, kus mänguloomad digimuutusid kangelaslikeks olenditeks. Tundub, et sellise digimuutumise on kõrghariduse teemal läbi teinud ka kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Veel viis aastat tagasi rääkis Aaviksoo Tartu ülikooli rektori ametis, et kõrgharidusse on vaja rohkem kaasata eraraha. 12. märtsil 2005 ütles Jaak Aaviksoo: ”Meie silmakirjalik olukord, kus me väidame, et meil on tasuta kõrgharidus, peab lõppema, sest see on ebaõiglane nende tudengite suhtes, kes maksavad juba täna oma õpingute eest ise.”

Mida arvab aga Aaviksoo täna? Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv kaitseminister Jaak Aaviksoo, kes aastatel 1998 – 2006 oli Tartu ülikooli rektor, leiab, et tasuta kõrgharidus on igati põhjendatud ning rahalised vahendid selleks riigieelarvest leitavad.

Olgu siin kohal märgitud, et tegelikult tunnistab ka IRL ise, et ega see lubatud tasuta kõrgharidus kõigile, päris igaühele ikka mõeldud ei ole.

Tõsi, ilusaid reklaamibüroo poolt tehtud loosungeid on kerge loopida. Sisu loeb! Tegelikult tuleks rääkida sisust ehk kuidas päriselt võimaldada kõrgharidus kõigile, kes seda soovivad.

Rääkides Eesti hariduse tulevikust, siis ei tohiks olla eesmärgiks mitte kvantiteedi, vaid kvaliteedi tõstmine. Me vajame hariduses kvaliteedireformi, mille käigus tuleb Eestile luua korralik stipendiumide ja õppetoetuste süsteem ning oluliselt suurendada erakapitali kaasamist kõrgharidusse.

Just muudatused sisus on see värskenduskuur, mida Eesti kõrghariduse maastik vajab.

Käibemaksust ja hindadest

img_1373Küllap olete näinud telest sotside esimehe Sven Mikseri reklaami, kus ta selge silmavaatega lubab käibemaksu vähendamist ja hindade alandamist.  Sveni jutt on iseenesest ilus ja teeb valija kõrvadele pai.  Aga mõtlevat inimest paneb selline jutt  kulmu kortsutama. Kust tuleb järeldus, et käibemaksu alandamine 5%-le viib ka hinnad automaatselt alla? Sõbrad, selles puudub loogika. Tuletan meelde, et meil on turumajandus, kus hinna dikteerib nõudlus ja pakkumine.

Selle asemel, et kirjutada keeruline majandusjutt, toon ühe lihtsa näite. Kujutage ette, et olete pagariäri omanik Robert/Roberta. Teie äris on imehead seenepirukad, mis maksavad 48 senti (ilma käibemaksuta 40 senti). Täna maksate piruka pealt 8 senti käibemaksu. Kui nüüd käibemaks alandada 5%-le, siis maksaks te selle sama piruka pealt maksu 2 senti. 6 senti jääb teile sellisel juhul alles. Minu küsimus pagariäri omanikule. Mida te teete oma 6 sendiga? Kas  alandate selle võrra seenepiruka hinda või võtate selle 6 senti endale?

Kui äri eesmärk on kasumi teenimine, siis vabatahtlikult ei anna raha keegi ära. Ehk käibemaksu alandamisest alles jääva summa arvelt ei alandata mitte hindasid, vaid teenitakse suuremat kasumit. Tundub loogiline? Seega ei võida käibemaksu alandamisest ostja, vaid poeomanik, kellele jääb väiksema maksu tõttu rohkem raha alles.

Mida me üheskoos antud näite abil tõestasime. Käibemaksu langetamine ei too kaasa hindade langust. See tähendaks hoopis, et riigil jääks saamata käibemaksu pealt miljoneid eurosid maksulaekumist. Väiksem maksude laekumine tähendab aga vähem raha riigieelarvesse ja kokkuhoidu kellegi teise arvelt.  Kelle arvelt see käibemaksu alandamine siis tuleb – pensionäride, laste, noorte….

See, kelle arvelt käibemaksu alandamine võetakse, on piimaga kirjutatud sotside reklaami subtiitritesse, mida halval juhul nähakse alles peale valimisi.

Reformierakond: mupo puhastagu pealinna tänavaid jääst

file39727965_3211cc3bReformierakonna fraktsiooni liige Õnne Pillak esitas eilsel volikogu istungil Edgar Savisaarele arupärimise, kus uurib, millal linn hakkab tegelema libedatõrjega, et Tallinna kõnniteed muutuksid inimestele ohutuks.

Pillak uuris linnapea käest, mitusada inimest peab veel ennast kukkudes vigastama, et linnajuhid mõistaks olukorra tõsidust pealinna libedatel kõnniteedel. “Tallinna tänavatel liiklemine on muutunud tõeliseks katsumuseks. Traumapunkti pöörduvate inimeste arv suureneb iga päevaga.” ütles Pillak.

Pillaku sõnul on ohtlikult libedad kõnniteed hetkel tallinlaste peamiseks mureks. “Olukorras, kus peaks leidma lisavahendeid ja tööjõudu libedatõrje tegemiseks ning kõnniteede jääst puhastamiseks, otsustas linnavalitsus kulutada 115 000 eurot uue munitsipaalombudsmani ametikoha loomiseks,” selgitas Pillak. “Minu hinnangul on linna prioriteedid jällegi paigast ära. Bürokraatia suurendamise asemel tuleks tegeleda reaalsete probleemidega tänaval.”

Pillak rõhutab, et Tallinna linnavalitsusel on olemas kõik võimalused kõnniteede ohutuks muutmiseks, aga neid ei kasutata ära. ’’Näiteks kõnniteede puhastamiseks ja libedatõrje tegemiseks võiks kaasata
Tallinna munitsipaalpolitsei töötajad. Trahvimisele asemel võiks mupokad tänavatel hoopis jääd lõhkuda ja tänavaid puhastada,” lisas Pillak.

Õnne Pillak leiab, et Tallinna linnavalitsusel ei maksa jääda lootma kevadisele päikesele. ’’Tänavad tuleb kiiremas korras jalakäijate jaoks ohutuks muuta,’’ lausus Pillak.

Mupo võiks kõnniteid hooldada

127695473b03ac8e841_3Ohoo, või 25 mupo ametnikku kontrollib kõnniteid?! Ma arvan, et kõnniteede kehv olukord ei ole kellelegi uudis. Tallinna libedad kõnniteed on üks rutiine osa jalakäijate igapäevasest terveksjäämise kursusest. Kui linnaisad käiks jala (mitte ei sõidaks autoga), siis saadaks nad päevapealt mupo ametnikud kõnniteedele libedusetõrjet tegema.

Viimased kuud on jalgsi käimine olnud meie kõigi jaoks päris korralik katsumus.  Kui õhtul koju jõuad ja päeva jooksul pole kukkunud, siis on päev korda läinud.  Umbes kuuaega tagasi saatsin abilinnapeale kirja  murega, et kõnniteed on libedad. Tegin ka ettepaneku, et koolidele ja lasteaedadele võiks jagada libedusetõrjet. Deniss ei pidanud vaevaks minu kirjale vastata, küll aga sain lugeda päev hiljem uudist, et linnapea andis käsu jagada graniitsõelmeid. Tubli.

Mõni aeg hiljem helistas mulle ka üks Tallinna kommunaalameti töötaja, et selgitada mulle olukoda Tallinna kõnniteedel. Kas teadsite, et Tallinna kõnniteede eest hoolitseb paar kolmeliikmelist meeskonda. Linnaosadel on lepingud tehtud ka hooldusfirmadega, aga nendel ei pidavat samuti jätkuma tööjõudu kogu Tallinna jaoks. Töötud, kes on palgatud kõnniteid hooldama, pidavat olema aga laisad.

Siinkohal väärivad need vähesed kõnniteede hooldusmeeskonnad  kiitust. Lugedes üles Nõmme Vabaduse pst ja Pärnu mnt bussipeatused, mis tarvis korda teha, juhtus kõik juba mõne päevaga. Aitäh.

Mis aga teha, et Tallinna kõnniteed ei oleks nii ohtlikud jalakäijatele?

Hea Edgar, ma arvan, et võiksid teha mupole ülesandeks kõnniteid puhastada. Kui täna paarile libedusetõrje meeskonnale lisada need 25 mupo ametnikku, kes võiks kõnniteedele graniitsõelmeid külvata ja teid jääst puhastada, oleks tulemus kindlasti palju parem.

Kui linnapead häirib, et see mõte tuli minult, siis võib vabalt öelda, et tegu on tema enda ideega. Minu jaoks on oluline, et inimesed jääks terveks ja saaksid Tallinnas normaalselt liikuda.

Munitsipaalombudsmani asemel pealinna tänavad korda

127695473b03ac8e841_3Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Remo Holsmeri sõnul ei toeta Reformierakond neljapäeval volikogus arutlusele tulevat munitsipaalombudsmani loomist. “Ajal, mil kõik peaksid kulusid kokku tõmbama, soovib Tallinna linn luua uue tarbetu ametikoha, mis sisulisel dubleerib õiguskantsleri ülesandeid,” selgitas Holsmer.

 Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni liikme Õnne Pillaku arvates tuleks munitsipaalombudsmani asemel palgata lisatööjõudu, et pealinna kõnniteed ei oleks liuväljad.

„Rääkides tänavatel inimestega nimetatakse suurima probleemina libedad kõnniteed, kus liiklemine meenutab ellujäämiskursust. Samal ajal tegeleb aga Tallinn ametikoha loomisega, mis sisuliselt on õiguskantsleri näol juba olemas. Piinlik on kuulda linnavalitsuse hädaldamist, kuidas libedusetõrjeks vahendeid ei ole, aga kui on vaja luua uus kontorikoht, siis selleks leiab linn raha silmapilkselt,” arvas Pillak.

„Uue ametikoha järele ei ole mingit vajadust, sest probleemide korral linnavõimuga saavad tallinlased pöörduda õiguskantsler Indrek Tederi poole. Lisaks on teatud küsimustega võimalik pöörduda ka Euroopa Liidu ombudsmani ning Harju maavanema poole,” lisas Pillak.

Tallinna ombudsmani loomist hakkab Tallinna Linnavolikogus arutama oma neljapäevasel istungil. Linnale läheb uue ametikoha loomine maksma 115 000 eurot ehk 1,8 miljonit krooni.

Tallinna ombudsmani loomist on ebaotstarbetuks pidanud ka õiguskantsler Indrek Teder, kelle hinnangul valdkonnaombudsman tähendab rohkemat ressurssi ning bürokraatia ja ülesannete dubleerimist. Täna ka ombudsmani rolli kandev õiguskantsler kontrollib omavalitsusi – nii omavalitsuste õigustloovate aktide põhiseadusele vastavust kui ka ametnike tegevuse õiguspärasust ja vastavust hea halduse tavale.

Lisainfo:

Õnne Pillak
Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni liige
onne@reform.ee
53305033