Tuleviku Eestile mõeldes, siis näen riiki, kus on õnnelikud perekonnad, kuhu sünnib juurde beebisid ning kus lapsed on hästi hoitud ja kasvatatud. Kus lapsevanemad tunnevad, et riik on loonud neile tingimused, mis pereloomise plaane toetavad.
Olulised sammud on selles suunas tehtud. Meil on vanemahüvitis, mis vaatamata selle elluviimisel tekkinud kirglikule kriitikale on ennast õigustanud. Eelmisel aastal tõsteti lastetoetusi. Kuid vaatamata senistele pingutustele ei saa olukorda pidada rahuldavaks. Statistikaameti prognoos näitab, et meie rahvaarv võib nii loomuliku iibe kui väljarände tõttu lähikümnenditel väheneda 125 000 inimese võrra.
Eesti rahva püsimajäämiseks on vaja uut demograafilist meedet, mis suurendab perede heaolu ja elukvaliteeti, soodustades see läbi laste sünde. Numbritekeeles tähendab see, et igas peres peab olema vähemalt 2,1 last, mitte 1,52 nagu on see praegu. Seega vanemahüvitise jätku meede peab olema suunatus neile peredele, kes juba täna kasvatavad kahte last, kuid pelgavad kolmandat saada, sest puudub kindlustunne, et majanduslikult saadakse hakkama. Lahendus selleks on olemas ning ootab juba neil riigikogu valimistel mandaati teostamiseks. Riik hakkab pärast vanemahüvitise lõppu alates kolmandast lapsest maksma igale lapsele 300 eurot kuus. Kindlasti on see suur abi perele, kus kasvab rohkem kui kaks last. Arvutuste järgi läheb see maksma 60-70 miljonit eurot aastas. Oodatav kasv järgmistel aastatel oleks: 2016. aastal on 500 last, 2017. aastal 1000 last ja 2018. aastal 1500 last.
Sama oluline, kui kolmandate laste sünd on jätkuvalt pakkuda tuge ja julgustust neile, kes lapse saamist edasi lükanud ehk laulva revolutsiooni põlvkonnale. Tunnistan, et mõistan elustiili, kus karjäär ja reisimine on paljude noorte jaoks peamiseks eelistuseks. Olen minagi aastaid põigelnud vanemate ja sugulaste küsimuste eest, millal plaanin peret looma hakata, vanust juba selleks piisavalt. Nüüd plaanin. Kuid omast kogemusest võin öelda, et surve ei ole olnud lahendus, mis innustaks mind lapsi saama. Oluline on luua võimalused ja garantiid, et meie elukvaliteet lapse saamisel säilib. Et laps(ed) toovad meile ellu lisaväärtust ja rõõmu. Vanemahüvitis ja lastetoetused on kindlasti siinkohal abiks. Kuid palju olulisem on teadmine, et kui on soov tagasi tööturule naaseda, siis on see võimalus olemas ega pea muretsema, kas lapsel on selleks ajaks olemas vajalik lapsehoiukoht. Just sellepärast tuleb riigi poolt ulatada abikäsi omavalitsustele lastehoiukohtade loomisel ning seda Reformierakond lubab teha. Euroopa Liidu abiga loome 1200 täiendavat lapsehoiukohta, et lasteaia järjekorrad jääks minevikku ja vanemad saaksid muretult tööle tagasi minna.
300-eurone kolmanda lapse toetuse kehtestamine ja uute lasteaiakohtade rajamine on alates 2016. aastast on teostatav. Need on mulle ja Reformierakonnale eesmärgid, mida soovime täita. Hästi kaitstud riigi ja kasvava majanduse kõrval on Eesti olulisim eesmärk rahvastiku juurdekasv, rohkem hästi hoitud ja kasvatatud lapsi ning õnnelikke ja väärikaid perekondi.
Koolide, lasteaedade ja huvikoolide pedagoogide miinimum töötasu peab tõusma käsikäes, on Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Õnne Pillak veendunud.
Viimase kuu jooksul on korduvalt tähelepanu saanud Nõmmel Sihi tänaval toimuv ebaseaduslik ehitustegevus.
