Eelmisel nädalal otsustas Tallinna volikogu alles jätta linnaosad. Minu arvates on see praeguse volikogu koosseisu üks mõistlikumatest otsustest.
Nüüd kui linnaosade alles jäämise otsus on vastu võetud, siis teoreetiliselt tähendab see seda, et midagi tuleb ära kaotada. Muidu on nö pluss ja miinus otsuste saldo tasakaalust väljas.
Vaevalt, et Tallinna linnajuhid ise suudaksid leida selle kõige olulisema asja, mida võiks Tallinnas ära kaotada. Vaadakem tõele näkku, linnaosade alles jätmine ei olnud ju teps mitte keskerakonna mõte. Vastupidi, aasta tagasi sooviti keskerakondliku volikogu esimehe Toomas Vitsuti eestvedamisel linnaosad kaotada. Reformierakond koos Tallinna erinevates linnaosades elavate inimestega seisis vistalt selle plaani vastu ning tegi korduvalt volikogus ettepaneku linnaosad alles jätta. Lõpuks võeti meid kuulda. Tõsi, linnaosade alles jätmist presenteeriti kui linnavalitsuse head plaani, enam ei räägita aasta tagasi plaanitud linnaosade kaotamisest. Hea küll, oluline on see, et lõpuks jäävad Nõmme ja kõik teised linnaosad alles.
Aga, mis võiks olla siis linnaosade alles jäämise hind? Minu arvates oleks linnaosade alles jäämise õiglane hind maamaksu ära kaotamine. See ei ole pelgalt minu soov, vaid Nõmme elanike, Nõmme halduskogu ja ma olen kindel, et paljude teiste Tallinna elanike soov.
