Kõik me teeme iga päev suuremaid või väiksemaid otsuseid. Otsustame erinevate valikute vahel. Nii on ka Tallinnas spordiinvesteeringutega. On tehtud valik. Muuta sportimine kallimaks ning samal ajal teha kummalisi ja maksumaksjale kahjulikke tehinguid. Mina seda valikut heaks ei kiida. Ma ei oleks juunis Tallinna esimese lisaeelarvega teinud kingitust Tondi tennisekeskusele. Samuti ei oleks ma otsustanud need samad ostetud väljakud otsustuskorras anda endisele omanikule kasutada.
Oleksin selle raha kasutanud laste ja noorte paremate sportimise ja vaba aja veetmise võimaluste loomiseks. Ma usun, et kevadel ära kingitud miljonid oleksid paremini kasutatud, kui selle rahaga oleks tõstetud linna poolset toetust laste- ja noortespordiringidele ja renoveeritud Nõmme tennisehall, mis täna on kohutavas seisukorras.
Kehv on vaadata linnavalitsuse käitumist, kus laste ja noorte sildi all tehakse küsitavaid müügi ja rendilepinguid, samal ajal kui teise käega tõstetakse sporditeenuste hindasid 10 protsendi võrra.
Ma loodan, et peagi volikogule arutamiseks saadetavas Tallinna linna 2013. aasta eelarves ei ole selliseid halbasid üllatusi, kus inimeste heaolu asemel eelistatakse teha kingitusi oma toetajatele.