Lugupeetud volikogu liikmed, ma küsin teilt, mis ajas me elame? Kes on ära unustanud, siis tuletan meelde, et käesoleva aasta number on 2014, mitte 1978.
Tundub, et pean hakkama iga kord siin kõnepuldis meelde tuletama, et Eesti on vaba ja demokraatlik riik, kus vastavalt meie konstitutsioonile on igaühe õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Eestis ei kehti tsensuuri.
Ometi täna, siin peame otsustama, kas tsenseerime ajaliselt volikogu opositsiooni ja need inimesed, kelle arvamusi, mõtteid ja soove me siin esindame. Või me siis ei tee seda. Palun tõstke käsi, kes on seda eelnõu ise lugenud ja saanud ka sellest aru? Aitäh!
Mis on selle sõnavabaduse piiramise ja tsensuuri põhjused?
Toomas Vitsut on õigustanud seda halduskogude praktikaga. Ei võta mina seda otsitud põhjendust tõsiselt.
Vaatame tõele näkku, küllap on tegelik põhjus ikka see, et linnapead on hakanud häirima opositsiooni kriitilised sõnavõtud ja algatused ning nüüd püüab ta endale sobivalt seda olukorda lahendada. Kuid on põhimõtteliselt vale piirata volikogu liikmete sõnavabadust ja sundida meid vaikima. Ma tuletan teile meelde, et meid on siia valitud Tallinna inimesi esindama, nende soovide ja heaolu eest seisma. Võitlema. Mitte olema suukorvistatud kutsikad, kes vaikides linnapea otsuseid hääletavad. Kellele see mõte tundub võõras võib alati loobuda ja lasta volikogusse enda asemele inimese, kes soovib siin tööd tõsimeelselt teha. Seista oma valijate huvide eest ega käi robotlikult linnapea otsuseid heaks kiitmas.
Reformierakonna fraktsioon on arvamusel, et volikogu töökultuur vajab muutmist, kuid mitte sellisel kujul nagu soovib seda teha volikogu esimees.
Tallinna tasalülitamise asemel tuleb astuda samm hoopis inimeste suunas ja anda neile võimlus volikogu töös senisest enam osaleda. Kahjuks oleme aga jõudnud viimastel aastatel sinnani, et üks osa Tallinna inimestest ei saa oma kodukoha küsimustes kaasarääkida, sest neid lihtsalt ei kuulata ning nüüd soovitakse vaikima sundida ka nende esindajad volikogus. Selline suundmus on põhimõtteliselt vale.
Me võiksime anda Tallinna inimestele on õiguse rääkida kaasa linna juhtimist puudutavatel teemadel. Anda neile võimaluse tulla volikogu liikmete ette, et jagada oma ettepanekuid või kirjeldada muresid, millega linnavõim peaks tegelema. Kuid seda mitte ööpimeduses, kui koalitsiooni saadikud on volikogust lahkunud, vaid istungi alguses, et ka nemad saaksid teada, mis nende juhitavas linnas on inimestel südamel.
Ma palun teil seda muudatusettepanekut toetada ning olla vastu tsensuuri kehtestamisele Tallinna Linnavolikogus. See ei oleks demokraatliku riigi pealinnale kohane käitumine.
Aitäh!
(Kõne Tallinna Linnavolikogus 20.02.2014)