Ma arvan, et mõeldes järgmisel kuul saadavale küttearvele, siis paljude hinges tekib ebameeldiv ärevus – et kui palju seekord talvekülm on seda kasvatanud.
Tuletades meelde mõni nädal tagasi kodus tulikuumi hõõguvaid radiaatoreid, mille äärest kõik mööbel oli korteri keskele nihutatud (hirmust, et need võivad põlema minna), siis ootan ma huviga kui palju selle liigse luksuse eest raha küsitakse. Hea meelega oleks tahtnud liigset kuumust maha keerata, aga see võimalus mul paraku puudub. Küllap on sarnane probleem peale minu veel paljudel.
Selleks, et nimetatud tekkivat ärevus ära hoida on erinevaid võimalusi, kuidas suurtele kütte- ja elektriarvetele vastu seista. Üks levinumatest vahenditest on majade soojustamine, mida üle Eesti on korteriühistud tublisti kasutanud. Kuid lisaks sellele on hea mõtte välja käinud riigikogu liige Kalle Palling ning selleks on energia sääst. Et energiat säästa on oluline teada, kuhu kulutada.
Täna peamiseks murekohaks on see, et enamikus korterelamutes (ka majas, kus mina elan) ei sõltu inimese soojaarve sellest, kui palju ta oma korteris kulutab, vaid sellest, kui palju kulutab kokku kogu maja. Selline ruutmeetripõhine küttekulu arvestus ei näita konkreetselt inimese soojatarbimist, vaid maja keskmist, mis tähendab, et makstakse kinni naabrite üle- kui alakütmine. Küttearvete vähendamiseks tuleks aga küttesüsteemide renoveerimisel paigaldada korteripõhised küttekulu arvestid. Sarnaselt elektri- ja veearvestitele. Me ei kujutaks ju praegu enam ette, et elektri- või veearvestus oleks olenemata tarbimisest jagatud kõigi maja elanike peale laiali. Miks peaks see olema nii siis sooja kasutamisega? Individuaalne kuluarvestus võimaldaks paremini jälgida oma kulusid igapäevasel kütmisel ning vastavalt oma vajadustele seda reguleerida. Tulemuseks oleks väiksemad küttearved.
Ma mõtlen, et kui soovime anda neile inimestele võimaluse, kes tahavad oma raha säästa ja küttekulusid vähendada, siis tuleks riiklikul tasandil luua individuaalse küttekulu arvestuse regulatsioon. Mitmes Euroopa riigis on küttekulu arvestid koguni kohustuslikud ning Euroopas on sellisest lähenemisest saamas peagi nõue. Seda arvestades on mõistlik tegutseda juba täna, regulatsiooni ülevõtmine ei ole probleem – on vaja vaid head tahet. Tulemuseks oleks koduomanikele hea võimalus oma küttarveid vähendada vähemalt kolmandiku võrra.