Iga linn peaks seisma selle eest, et sealsetel elanikel olen oma kodukohas hea ja turvaline elada. Iga linna huvi peaks olema meelitada elanikke, kes sooviksid seal elada, töötada ja ennast teostada. Vaadates tallinna linnajuhtide viimaste aastate otsuseid, siis julgen öelda, et nendest kahest huvist ei ole need lähtunud. Jutt Tallinna heast rahalisest majandamisest on vaid loosung, mis kõlab linnapea suust, sest teod räägivad teist keelt. Üheks selliseks näiteks on ebaõiglaselt kõrge maamaks, mis koduomanikele on justkui lõputujärelmaks omale soetatud kodu eest.
Kodu on igale inimesele armastuse ja turvalisuse allikas ning õigus sellele turvatundele on meist igaühel. Kui vaadata koduomanike panust laiemalt, siis inimesed, kes on soetanud endale Tallinnasse 
elamise, väärtustavad oma kodude korrashoidmisega ka linnakeskkonda, luues kogu Tallinnale väärtusliku miljöö. Investeerides oma kodudesse/koduaedadesse muudavad nad seeläbi linnakeskkonda paremaks. Karistada neid selle eest täiendava maksuga on lihtsalt ebaõiglane.
Samal arvamusel ei ole aga Tallinna linnavõim, kes elanike mure lahendamise asemel püüdlikult üritab veenda maamaksu vajalikkuses ja õigsuses. Vaadakem tõele aga näkku, kolme aasta jooksul ei ole linnaelanikud saanud kõrgema maamaksu maksmisega linna poolt täiendavaid avalikke teenuseid. Pigem vastupidi, pealinna teed muutuvad aasta aastalt jubedamaks, kevadel pühib kõnniteedelt tolmu esimene vihmasahmakas, tallinna lasteaedasid remondivad vanemad ise. Need on vaid mõned näited.
Alates 2008. aastas oleme Reformierakonna fraktsiooniga Tallinna Linnavolikogus teinud korduvalt ettepanekuid maamaksu kaotamiseks, kuid need ettepanekud on läinud kui kurtidele kõrvadele. Linnavalitsusel on alati üks kuni mitu põhjust, miks koduomanikud peavad kõrge maamaksu maksmist jätkama. Ulatamaks linnale veel üht päästerõngast inimeste abistamiseks võeti riigikogus vastu eelnõu, mis andis omavalitsustele (sh Tallinnale) võimaluse kuni 3000 ruutmeetri ulatuses kodualuselt maalt maamaks kaotada. Ka seda võimalust ei ole Tallinna raad soovinud kasutada.
Minu arvates selline inimestesse ebakindluse loomine ja karistamine kodu omamise eest vale. Kui noor pere peab näiteks Nõmmel, Pirital või Kristiines tõsiselt kaaluma oma vanematekodu mahamüümist just suure maamaksu tõttu, siis on midagi viltu. Kuid see on täna päris elu. See olukord peab muutuma.
Hea on see, et lahendust ei ole vaja enam kaua oodata. Koduomanikke maamaksust vabastav eelnõu on Riigikogus menetluses. See on muudatus, millest võidavad kõik koduomanikud. Algatatud eelnõu puhul on järgitud just koduomanike huve ning seaduse vastuvõtmisel tähendab see seda, et maamaksu kaotamisel jääb inimestel rohkem raha kätte. Arvestades suurenenud küttearveid 
on see hea leevendus perekonna rahakotile. Reformierakonna ja IRLi initsiatiivil esitatud eelnõu näeb ette koduomaniku maamaksuvabastuse 2013. aastast. Maamaksust vabastatakse kodualune krunt kuni 1500 ruutmeetri ulatuses linnas, alevis ja alevikus ning mujal kuni kahe hektari suurune elamumaalt. Summades tähendab see seda, et kui täna Nõmme 2000 ruutmeetrise krundi eest maksab inimene 490€, siis 2013 aastast maksab 120€ ning seda siis 500 ruutmeetri eest.
Tänase valitsuskoalitsiooni jaoks ei ole kodude maamaksustamine mitte ainult rahanduslik, vaid palju põhimõttelisem küsimus. Meie arvates tuleb omanikuks olemist, sealhulgas kodu omamist, väärtustada. Me oleme põhimõtteliselt kodude maksustamise vastu ning leiame, et koduomanike maamaks tuleb üleriigiliselt tühistada. Muidugi ei saa siinkohal möödavadata omavalitsuste rahakotist, mille pihta maamaksu kaotamine annab hoobi. Laekub ju maamaks just kohalikku eelarvesse. Hinnanguliselt võib tänaste maamaksuhindade juures omavalitsustele laekumata jääda kuni 17 miljonit eurot aastas ning sellele miinusele tuleb leida lahendus.