Eestlane on laulurahvas ja muusika elab me südames. Kes laulab suurel laval, kes ümiseb autos kaasa, kes dušši all kõvast ja valesti. Meie hulgas on veel neid, kes laulavad suurematele rahvahulkadele ning tahaks seda teha ka väljaspool Eestit. Need andekad muusikud võiks olla ka meie visiitkaardiks välismaal.
Ühel või teisel põhjusel on välismaa muusikalavade vallutamine nende jaoks raskendatud. Mõnel puuduvad võimalused ennast välismaal tutvustada, teisel jääb puudu rahast, millega välismaale esinema sõita. Kolmas jällegi ütleb, et tema teeb vaid muusikat, äriga tegelemiseks polevat aga aega. Tulemuseks on see, et Eesti muusikaturg on pigem heategevusprogramm ja hobi, mitte tulutoov äri.
Pöörates pilk põhjanaabrite (Soome ja Rootsi) poole, siis teeb ikka kadedaks küll. Nende jaoks on muusika (ja ma ei räägi siin üksnes popmuusikast) investeering, mis toob riigile tagasi miljoneid eurosid. Mida nad siis teevad teistmoodi? Koostöö. Riik, ettevõtjad ja muusikud on koostööpartnerid. Meie põhjanaabritele tähendab muusika mitte ainult loomeprotsessi vaid ka äri. Näiteks Soomes on loodud koostöös riigi ja ettevõtjatega sihtasutus, mille eesmärgiks on arendada Soome muusikaeksporti. Selle sihtasutuse nimi on Musex. Kümme aastat tagasi loodud sihtasutuse eesmärk on toetada Soome muusika ekspordiprojekte ning täna võib öelda, et ettevõtmine on ennast ära tasunud. Teadlik ja läbimõeldud tegevus on meie naabri lenn
utanud muusikataevasse. Him, Apocalyptica, Sunrise Avenue jne. Need on näited artistidest, kes on Soome visiitkaardid laias maailmas ja seda tänu Musexile.
Selle asemel, et kadedal pilgul Soome või Rootsi poole vaadata, tuleb meil endal midagi ette võtta. Oleks ju uhke, kui mõne aasta pärast oleks Eestil päris enda Sex Pistols või Lady Gaga. Artistid, kes vallutavad maailmas edetabelite tippe. See kõik on võimalik, tuleb endale vaid vastav eesmärk ja tegevusplaan seada.
Muusikaeksport võiks olla arengusuund, mis oleks arvestatav osa meie majandusest. Täna nimetaks ma meie muusika turuosa hobiks, kus mõned aktivistid tegutsevad. Kuid see on pigem harrastustegevus, mitte tõsiseltvõetav investeering. Ka riik on siiani tegelenud pigem kultuurimekade ehitamisega, kui loometegevuse toetamisega. Tõsi, nö betooni erinevate kultuuriobjektide näol on vaja investeerida, kuid viimane aeg on hakata toetama ka loometegevust ehk meie muusikuid ja nende tegevust. Kiitus Juko-Mart Kõlarile ja Helen Sildnale, kes viimastel aastatel on seda suunda püüdnud arendada.
Sõbrad, muusika ei ole pelgalt semudega koos õllepudeli kõrval kidra tinistamine. Muusika on maailmas üks enim tulu teeniv majandusharu. See on suur äri. See võiks olla suur äri ka Eesti jaoks, kui üheskoos sellesse panustame. Meil on vaja astuda sammud, mis looks Eestile muusikaekspordi. Tarvis on koostööd ettevõtjate, muusikute ja riigivahel. Et muusikud saaksid endale koolitatud managerid, kontserditoetused ja muusikaeksporditoetuse. Meil on vaja luua enda Musex ehk Eesti muusikaekspordi sihtasutus, mille eesmärk oleks Eesti muusika tutvustamine välismaal. Meil on palju 
huvitavaid artiste, näiteks Outloudz, Aides, The Nymph, jne. Selleks, et see kõik juhtuks on vaja riigi tuge. Elu on näidanud, vaid muusikute enda projektid seda ära toita ei suuda. Tõsi on see, et midagi ei juhtu üle öö. Aga midagi ei juhtu ka siis, kui sellest vaid rääkida. On aeg liikuda rääkimise juurest tegudele. Eesti muusikud väärivad seda, et riik toetaks nende tegevust ja aitaks neil oma loomingut viia ka maailmaturule.