Vahel ma imestan, kuidas on veel inimesi, kes Tallinna linnavalitsuse trikitamiste õnge lähevad. Olgu selleks siis näiline tööpuuduse lahendamine või tallinlaste heaolu eest seismine. Mis päriselt toimub. Bussides vestidega seisnud kodanikud on taas töötute nimekirjas. Kartulid, mis olid mõeldud inimeste abistamiseks, lasti lihtsalt mädanema. Selline käitumine on inetu ja pigem inimeste mõnitamine kui abistamine.
Sama näilise abistamisega tinistati eile ka mind hetkeks ära. Millega? Maamaksuga. Lugedes eile uudist, et Tallinn vabastab pensionärid maamaksust, nägin ma hetkeks valguskiirt tunneli lõpus. Kas tõesti on hakanud jää sulama?! See valguskiir kustus kiiresti. Seda vabastust antakse ju igal aastal ja tegu oli lihtsalt tubli ajakirjaniku hästi vormistatud uudisega.
Reaalsus on see, et keskerakondlikul linnavalitsusel on koduomanikest ükskõik ning kõrges maamaksus ei näe nad probleemi. Võtame näiteks Nõmme, kus koduomanikud maksava ülemõistuse suurt koormist oma kodu eest. Mida nad vastu saavad? Tallinna TV, mida vaadates võib haigestuda depressiooni. Plakatid, mis ütlevad tulge Nõmme turule uisutama. Kartuleid, mis mädanevad. Jne. Ma usun, et palju rohkem rõõmustaks neid inimesi maamaksu vabastus oma kodult.
Kui linnavalitsus lõpetaks kallid, kuid mõttetud puude- ja kartulijagamise kampaaniad, võiks linnavõim koduomanikud koormavast maamaksust vabastada. Täna tasutakse sellesama maamaksu eest Tallinna enda reklaamikampaaniad.
Kahjuks ei mõista linnavalitsus, et inimestelt kogutav maamaks on ebaõiglaselt suur. Pigem püütakse leida vabandusi, miks maamaksu ära kaotada ei saa. Varem oli selleks põhjenduseks linna kanalisatsiooni ehitamine. Tänaseks on sellega aga lõppjärku jõutud.