Olen Nõmme tüdruk, kes lapsena oli kangekaelne vigurivänt. Oma tahtmise saamiseks võisin liigutada mägesid. Lisaks meeldis mulle juba varakult olla iseseisev. Nii juhtuski mõnikord, et kui vanemad mulle lasteaeda järgi tulid, oli väike Õnne lasteaiast kadunud, sest mul oli vaja oma tegemisi teha, mis ilmselgelt ei kannatanud oodata.
Isepäisus ja enesekindlus on mul siiamaani sees. Mu vanaemale meeldib ikka mõne mu nõuküsimise peale öelda: “Mis sa minu käest küsid, niikuinii teed nii nagu endale õige tundub.”
Kooli minnes oli mul soov saada viiuldajaks või turvameheks. Vahel lähevad lapseeas tehtud plaanid natuke untsu ja täna töötan ma hoopis Rein Lagi juures kultuuriministeeriumis nõunikuna.
Reformierakonnaga ristus mu tee gümnaasiumis, kui ma osalesin Tallinna noorte narkomaaniavastases ümarlauas, mida juhtis Keit Pentus. Tema soovitusel astusin ma Tallinna Noorte Reformiklubisse ja hiljem juba Reformierakonda.
Reformierakonna juures alustasin ma tööd 2004. aastal Euroopa Parlamendi valimistel Nõmme ja Mustamäe piirkonna managerina. Seejärel kutsus mind Hanno Pevkur Nõmme Linnaosa Valitsusse tööle.
Teadmisi olen ma omandanud Kivimäe Põhikoolis, Nõmme Gümnaasiumis, EBS-is avaliku halduse erialal ja praegu õpin ma Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledžis väikeettevõtlust.
Naeratuse ja rahu minu südamesse toovad mu pere ja sõbrad – minu kaks väikevenda, ema, isa, kasuisa, vanavanemad ja muidugi mu kõige suurem lemmik suur kollane koer Russell.
Vaba aega meeldib mulle veeta ringi reisides – olgu siis sihtkohaks Nuustaku või Pariis. Veel meeldib mulle lugeda, raftida ning inimesi jälgida ja nendega suhelda, sest tihtipeale võib nendelt huvitavaid teadmisi ammutada.
Ja kui kõik tegemised tehtud, siis ei ole midagi mõnusamat, kui lihtsalt natuke laiselda…