Õnne Pillak – õnnelik mõte on parim ergutus

Tallinna kolmanda lapse kohatasust vabastamine on populistlik propaganda

Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku sõnul on pealtnäha õilis otsus, et lapsevanemad ei peaks maksma lapse lasteaias käimise eest, kuid reaalselt on tegu pelgalt linnavalitsuse propagandistliku sammuga.

“Veider on vaadata, kuidas ühe käega abilinnapea Kõlvart suurendab kõikide lapsevanemate kohatasu üle 11 euro kuus ja teise käega annab kohatasuvabastust, millest reaalselt abi on üksikutele, sest üheks tingimuseks on hüvitisel, et kõik kolm last peavad samal ajal lasteaias käima,” kommenteeris Õnne Pillak linnavalitsuse plaani lapsevanemate osalisest kohatasu vabastamisest.

Pillaku arvates on see lihtsalt üks propagandistliku maiguga linnavalitsuse otsus. “Ei ole ju saladus, et järgmine aasta on järgmistele kohalikele valimistele eelnev aasta ning linnavalitsusel on vaja valimistele minnes vastu rinda taguda ja öelda “tehtud”.”

“Ja ongi tehtud. Iseküsimus, kui efektiivselt ja mõistlikult, sest lasteaedade olukorda tuleks lahendama hakata ikka sealt, kus päriselt king pigistab. Näiteks lasteaedade pearaha suurendamisest või eralasteaedadelt puuduolevate lasteaia- ja sõimekohtade sisseostmisega, et pakkuda lapsevanematele nüüd ja praegu soovituid lasteaiakohti,” selgitas Pillak.

Õnne Pillak: Lasteaiakohatasu asemel peaks linn tõstma hoopis lasteaedadele makstavat pearaha

Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku sõnul on uudis lasteaedade täiendavast kohatasu tõusust ebaõiglane ning kohatasu tõstmise asemel peaks linn suurendama hoopis lasteaedadele makstavat pearaha.

“Lasteaedade kohatasu tõustmisel tuleb linnavalitsusel arvestada tõsiasjaga, et see tähendab suuremat väljaminekut kõikidele lapsevanematele, samal ajal aga alampalgamäära tõus ei tähenda suuremat sissetulekut kõigile lapsevanematele,” juhtis Pillak tähelepanu.

“Võrreldes 2011. aastal lapsevanematelt küsitud kohatasuga tuleb järgmisel aastal hakata vanematel maksma üle 30 euro enam, samal ajal on aga linna poolt makstav pearaha suurenenud lapse kohta kõigest 17,4 eurot,” toob Pillak näite.

Samas aga tõdeb kahe lapse ema, et lapsevanemad on nõus oma lastesse panustama, küsimus on linnapoolses käitumises. “Olen sel teemal suhelnud paljude lapsevanemate, lasteaaiajuhtide ja lasteaedade hoolekogude liiduga ning kõik on veendumusel, et probleem ei ole niivõrd kohatasu tõusus, kuivõrd linna poolses panustamises. Need kaks asja peaks käima käsikäes, kui tõuseb kohatasu tõuseb ka pearaha,” selgitas Pillak.

“Kahjuks see nii ei ole olnud. Praktika näitab, et kui on võimalus enam võtta lapsevanematelt, siis seda tehakse, et omalt poolt kokku hoida teisteks väljaminekuteks, näiteks üleriigilisteks propagandakuludeks,” lisas ta.

“Selle asemel, et üha sügavamale lapsevanemate rahakotti suruda linnavalitsuse kätt, peaks vastu võtma volikogu menetluses oleva eelnõu, millega suureneks järgmisel aastal lasteaedadele makstav pearaha 140 eurole ja ülejärgmisel aastal 160 eurole,” on Pillak veendunud, lisades, et eelnõu on läbinud esimese lugemise ja ootab nüüd Keskerakonna saadikute toetust, et see vastu võtta.

Õnne Pillak: Tallinna lasteaiakohtade puuduse lahendaks suurem koostöö eralasteaedadega

Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku sõnul peaks Tallinna linn võtma eeskuju Tartu linnalt ning puuduolevad lasteaiakohad tagama lastele eralasteaedadega koostöös.

“Erasektoriga koostööle puuduolevate lasteaia- ja sõimekohtade pakkumisel viitab ka Riigikontroll täna avaldatud auditis „Lasteaiakohtade kättesaadavus valdades ja linnades“,” viitab Pillak. “Minu meelest on see mõte, mis väärib kaalumist ja reaalselt kasutamist Tallinnaski.”

Pillak toob näitena Tartu linna, kus puuduolevad lasteaiakohad pakutakse lapsevanematele kootöös eralasteaedadega. “Tartu linn toetab eralasteasutusi nii, et lapsevanemale kohatasu seal on sama suur kui munitsipaallasteaias,” rääkis ta.

“Minu arvates on see mõistlik mõte, sest lapsevanematele on teenust vaja nüüd ja praegu, mitte siis kui omavalitsus jõuab kunagi uued lasteaiad valmis ehitada. Eralasteaedades on need kohad olemas. Lihtsalt need on lapsevanematele oma hinna poolest sageli üle jõu käivad. Samas, kui Tallinn ise vajalikke lasteaiakohti pakkuda ei suuda, siis minu meelest lapsevanemat karistada kallima kohatasuga on väär,” täiendas Pillak.

Samuti peab Pillak erasektorilt teenuse sisseostmist pikas plaanis säästlikumaks kui uute lasteaedade ehitamist. “Mitte alati ei ole parim lahendus uue maja, antud juhul siis lasteaia ehitamine. Eralasteaedadega koostöö on paindlikum ja säästlikum, sest üks hetk, kui enam lasteaiakohti ei ole sedavõrd palju vaja, saab antud teenusele ettenähtud eelarve vahendid suunata muudeks tegevusteks. Maja ehtamisel on tegu kivisse pandud rahaga, mida tulevikus mujale suunata ei ole võimalik.”

“Lisaks tasub arvestada, et kui laste arv väheneb, siis tulevikus võivad jääda rajatud uued lasteaiad tühjana seisma ja sellisel juhul oleme uue probleemi ees, mida nende hoonetega teha. Seega alternatiivseid võimalusi tasub kaaluda,” arvas Pillak.

Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees loodab, et Tallinna Linnavalitsus arutab Riigikontrolli poolt soovitatut ning planeerib vajalikud vahendid järgmiste aastate linnaeelarvesse. “Lapsevanem peab saama teenuseid, millele tal on seaduse järgi õigus. Lapsehoiukoha tagamine on omavalitsuse kohustus ning see tuleb tagada kõigile Tallinna lapsevanematele. Lahendus selleks on linna ja erasektori koostöö. Seejuures on oluline, et kohatasu eralasteaias oleks lapsevanemale sama suur kui munitsipaallasteaias,” nentis Pillak.

Õpetajatele lasteaedades 900 eurone miinimum töötasu

Kui märtsis linnavalitsus saatis pedagoogide töötasu alammäära muutmise määruse volikogule arutamiseks ja vastuvõtmiseks, siis esialgu arvasin, et lasteaiaõpetajate määrusest välja jäämine oli tööaps, mille volikogus ära parandame.

Peagi sai selgeks, et tegu oli tahtliku tegematajätmisega, sest volikogus tehtud ettepanekut tõsta ka lasteaiaõpetajate töötasu alammäär 900 euroni abilinnapea Mihhail Kõlvart ei toetanud ja otsis vabandusi, miks seda teha ei saa. Tulemuseks oli, et Keskerakonna fraktsioon ühemeelselt hääletas lasteaiaõpetajate palgatõusu maha.

Minu jaoks oli selline käitumine ebameeldiv üllatus, sest varasemalt on Tallinnas olnud koolide ja lasteaedade pedagoogide miinimum töötasu võrdsustatud. Nii peab see olema ka edaspidi, sest lasteaiaõpetajate roll meie laste kasvamisel ja arengus on suur. Nad väärivad selle eest korralikku töötasu ja õigustus, et linnal ei ole selleks vahendeid või pole neid veel planeeritud, on kohatu arvestades, milleks Tallinna linnal kõigeks raha jätkub. Võtame võib viimase volikogu spontaanse otsuse Toomas Vitsutile maksta 12 000 eurot preemiaks.

Peagi hakkab linnavalitsus koostama linna lisaeelarvet, nii on see igal aastal olnud. Saatsin sinna ühe lihtsa ja vajaliku ettepaneku (all pool). Ma siiralt loodan, et see kord leitakse lahendused, kuidas tõsta ka lasteaiaõpetajate miinimumpalk 900 eurole, mitte ei otsita põhjuseid, kuidas seda teha ei saa.

Mihhail Kõlvart

Tallinna abilinnapea

Lasteaiaõpetajate palgast

Varasematel aastatel on Tallinna linnavalitsus praegusel ajal koostanud esimest Tallinna linna lisaeelarvet. Küllap varem või hiljem tehakse lisaeelarve Tallinnas ka sel aastal. Sellega seoses panen Teile südamele, et lisaeelarves vahendeid planeerides ei unustataks lasteaedasid ega neis töötavaid õpetajaid.

Tallinna linnavolikogu 19. märtsi 2015 istungil võeti vastu määrus „Tallinna Linnavolikogu 5. märtsi 2009 määruse nr 6 “Tallinna Haridusameti hallatavate asutuste töötajate töötasustamise alused” muutmine“, millega tõusis üldhariduskoolide õpetajate töötasu alammäär. Juhtisin juba toona Teie tähelepanu, et määruse eelnõust on välja jäänud lasteaiaõpetajate töötasu alammäära tõus. Lisaks tegin määrusesse vastava muudatusettepaneku, et see viga parandada. Kahjuks ei olnud linnavalitsus toona seda muudatust valmis toetama.

Lasteaedade õpetajad on samamoodi pedagoogid kui õpetajad üldhariduskoolides, seega on õige, kui nende töötasud on samal tasemel. Tallinnas on traditsioon, et lasteaedade õpetajatele on makstud sama suurt palka kui kooliõpetajatelegi – olete ise öelnud. Tõsi, Tallinnas võrdsustati kooli- ja lasteaiaõpetajate palgad 2006. aastal. Lisaks kinnitasite mulle 23. märtsil 2015 saadetud arupärimise vastuses, et Tallinn on võrdsustanud koolieelsete lasteasutuste ja üldhariduskoolide õpetajate palga alammäärad ning see olevat jätkuvalt ka Tallinna linna prioriteet. Tunnistan, et seda on hea tõdeda. Kuid ühtlasi juhin tähelepanu, et ükskõik kui ilusad on öeldud sõnad, siis nendest jääb väheseks, et lasteaiaõpetajate palgad tõuseksid. Vaja on reaalseid tegusid. Linnavalitsusel on vaja leida vajalikud vahendid lasteaiaõpetajate töötasu alammäär tõstmiseks. Jah, olen nõus, et linn on võtnud kuulda opositsiooni korduvalt esitanud ettepanekuid ja viimastel aastatel tõstnud lasteaiaõpetajate palkasid. See on olnud õige otsus, kuid mitte piisav põhjendus sellele, miks ei tõstetud koos kooliõpetajate töötasu alamääraga lasteaiaõpetajate töötasu alammäära. Tänane reaalsus on see, et alates käesoleva aasta algusest on lasteaia ja koolide õpetajate miinimum töötasu erinev. Vahe on 100 eurot. Seega ei saa me täna enam rääkida kooli- ja lasteaiapedagoogide sama suurest palgast.

Pedagoogide tööd lasteaedades ei saa alahinnata, neil on väga suur roll laste arengus. Väikesed tallinlased väärivad heas korras ja kaasaegseid lasteaedasid, kus neid on juhendamas motiveeritud õpetajad. Üheks oluliseks motivaatoriks õpetaja jaoks on kahtlemata see, et ta saab oma töö eest väärilist tasu.

Tulenevalt eelnevast teen ettepaneku, et 2015. Aasta lisaeelarvesse kavandataks vajalikud vahendid, et tõsta ka koolieelsete lasteasutuste õpetajate palga alammäär 900 eurole.

Loodan siiralt, et toetate ettepanekut tõsta lasteaiaõpetajate töötasu alammäära ning võtate endale eesmärgiks, et Tallinna lisaeelarves nähakse ette selleks vajalikud eelarvelised vahendid.

Lugupidamisega,

Õnne Pillak

Reformierakonna fraktsiooni aseesimees

Tallinna linnavolikogu

Mitu aastat on vaja, et Kalda bussipeatus korda teha?

Kaks aasta tagasi pöördusid minu poole Kalda piirkonna inimesed oma murega, mis puudutas Kalda bussipeatust. Peatuses oli toona (ja on siiani) probleemiks bussitaskus olevad teeaugud. Teekatte kehva olukorra tõttu on saanud tavapäraseks, et vihmaste ilmadega pritsivad peatusesse sõitvad bussid peatuses olevad inimesed poriseks ja märjaks.

Pöördusin selle teemaga 2013. aasta sügisel Nõmme linnaosa valitsuse poole, et teada saada, millal on planeeritud bussipeatus korda teha.Vastuseks sain, et linnaosal ei ole vajalikeks remonditöödeks vahendeid.

See peale pöördusin abilinnapea Kalle Klandorfi poole ettepanekuga käesoleva aasta eelarvest leida vajalikud vahendid Kalda bussipeatuse remondiks. Vastuseks sain, et Kommunaalamet on probleemist teadlik. Tallinna Kommunaalamet teostab kevadel ilmastikutingimuste paranemisel Tallinna linna teede ja tänavate seisundi ülevaatluse, mille põhjal koostab 2015. aasta hooldusremondikava ning vastavalt kavale planeerib Kalda autobussipeatuse hooldusremonditööd.

Kevad on käes ja probleem Kalda busipeatusega on järkuvalt päevakorras. Seega on aeg järele uurida, et kas sel aastal saab Kalda bussipeatus remonditud. Vastuse saamiseks läheb uus arupärimine Kalle Klandorfi poole tervitustega teele. Ehk läheb sel aastal hästi ja linnavalitsus tuleb Kalda piirkonna elanikele vastu ja teeb bussipeatuse korda.

Kaks aastat on ühe bussipetuse korda tegemiseks on ikka väga pikk aeg!

Arupärimine

Hr Kalle Klandorf

Tallinna abilinnapea

Kalda bussipeatusest

Austatud abilinnapea

Pöördun Teie poole taaskord Nõmme, täpsemalt Kalda piirkonna inimeste murega, millele lahendust pole kahe aasta jooksul kahjuks leitud. Ehk sellel aastal on võimalus olukord lahendada.

Nimelt põhjustab sealsetele elanikele jätkuvalt muret Kadaka puiesteel asuva Kalda bussipeatuse halb seisukord. Bussipeatused on auklikud ning isegi kui bussijuht peatusesse saabudes hoo maha võtab, siis sellest ei piisa, et reisijad vihmaste ilmadega peatuses olevatesse teeaukudesse kogunenud porilompidest pritsiva vihmavee tõttu märjaks ei saaks. Eriti halb on olukord Nõmme poole suunduvas peatuses (Laagri poolt tulles). Arusaadavalt on olukord inimeste ebameeldiv ainuüksi juba sel põhjusel, et porine vihmavesi määrib nende riideid.

Sama probleem oli päevakorras 2013. aastal ja eelmisel aastal. 2013. aastal vastas linnaosavalitsus, et kahjuks ei ole neil vahendeid bussipeatuse remondiks. Mistõttu tegin Teile ettepaneku planeerida Kalda bussipeatuse remondiks vajalikud vahendid 2015. aasta Tallinna linnaeelarvesse. Toona, 27. novembril 2014 vastasite, et Tallinna Kommunaalamet on teadlik Kalda autobussipeatuse remondi vajadusest. Lisaks ütlesite, tsiteerin: Tallinna Kommunaalamet teostab kevadel ilmastikutingimuste paranemisel Tallinna linna teede ja tänavate seisundi ülevaatluse, mille põhjal koostab 2015. aasta hooldusremondikava ning vastavalt kavale planeerib Kalda autobussipeatuse hooldusremonditööd.

Teilt eelmise aasta lõpus saadud vastusest tulenevalt palun vastata järgmistele küsimustele:

1. Kas Tallinna Kommunaalamet on võtnud arvesse Nõmme elanike mure ning püüdnud leida vajalikke vahendeid Kalda tänava bussipeatuse remondiks

2. Kas 2015. aasta Tallinna linna teede ja tänavate hooldusremondikavasse on planeeritud Kalda bussipeatuse remont ja selleks vajalikud vahendid?

Oleme Kalda piirkonna inimestega väga tänulikud, kui Kalda bussipeatus kiiremas korras korda tehakse.

Soovin oma arupärimisele kirjalikku vastust.

Lugupidamisega,

Õnne Pillak

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees

/allkirjastatud digitaalselt/

1.4.15

Taavi Aasa vastused Sihi täna 108 ehituse kohta

Mõned nädalad tagasi esitasin Taavi Aasale 7 küsimust Sihi tänav 108 toimunud ebaseadusliku ehitustegevuse kohta.

Taavi Aasa vastuseid saad lugeda siit: vastuses arupärimisele ebaseaduslikust ehitisest Nõmmel.

Keeruline on omalt poolt midagi kommentaariks öelda. Või kui siis ainult, et loodame et jõutakse lahenduseni, kus ehitus viiakse vastavusse kehtivate reeglitega.

Õnne Pillak: Keskerakond keeras lasteaedade ja huvikoolide õpetajatele selja

Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku sõnul on kahetsusväärne, et keskerakondlik linnavalitsus otsustas täna mitte toetada lasteaedade ja huvikoolide pedagoogide palgataseme ühtlustamist kooliõpetajatega, luues sellega asjatut ebavõrdsust pealinna haridustöötajate seas.

“Tallinna linnavalitsus ei toetanud seni traditsiooniks olnud olukorda, kus pealinna haridustöötajatele kehtivad samad palgatasemed ning otsustas suurendada vaid kooliõpetajate palkasid, jättes seejuures nii lasteaedade kui huvikoolide pedagoogid ebavõrdsesse olukorda,” rääkis Pillak.

“Algselt pidasin seda juhuslikuks apsuks, kuid tegelikkuses oligi linnavõimul taoline kavatsus ja kokkuhoiu eesmärgil jäetigi ühtede pedagoogide panus väärtustamata,” lisas ta.

Pillaku sõnul on linnavalitsusel veel käesoleva aasta lisaeelarvega võimalus olukorda parandada. “Reformierakonna fraktsioon teeb kindlasti vajalikud ettepanekud, et kõik pealinna pedagoogid saaksid oma töö eest vääriliselt tunnustatud.”

Tänasel Tallinna linnavolikogu istungil oli ühe päevakorrapunktina koolide õpetajate palga alammäära tõus. Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku, et see laieneks ka lasteaedade ja huvikoolide pedagoogidele.

Lisainfo:

Õnne Pillak

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees

onne.pillak@tallinn.ee

53305033