Tallinna lasteaedadele peale sunnitud säästurežiim on tänaseks kestnud neli aastat ja märkimisväärset abikätt ei ole ulatanud linnavalitsus ka tänavu. Linnapea küll lubab lasteaedadele lisaraha, kuid pigem on need ilusad sõnad pressiteadetes, millele päris tegusid ei järgne.
Kuigi laste arv Tallinnas kasvab, siis kahjuks linna panus ei jõua sellele järele. Kui 2008. aastal oli pearaha kuus lapse kohta ligi 120 eurot, siis eelmisel aastal oli see 106,6 eurot.
24-lapselise rühma kohta teeb see ümmargusel 2885 euro kuus. See on ligikaudu sama palju kui valdkonda juhtiva abilinnapea kuupalk (2774€) ja ca 400 vähem kui linnapea kuupalk (3286€). 2885 eurot kuus on see summa, mis peaks katma rühmas tegutseva õpetaja ja õpetajaabi töötasu, rühmade majandamiskulu (kütte, elektri, vee, igapäevase rühma korrashoiu, voodipesude pesemise, õppevahendite ostmise), aga ka väiksemad remondikulud. Küllap enamus nõustub, et sellest summast kõigeks nimetatust ei piisa ning on viimane aeg võtta vastu otsus tõsta lasteaedade rahastamist ja seda mitte lastevanemate, vaid Tallinna rahakoti arvelt.
Viimased aastad on lasteaedade lisaraha tulnud eelkõige lapsevanemate rahakotist. Tuletame meelde näiteks eelmise aasta lasteaedade kohatasu tõusu. Linnavalitsus küll lubas koos lapsevanemate panuse suurendamisega suurendada ka oma panust, kuid kahjuks lubaduseks see jäigi. Tulemuseks oli hoopis, et eelmisel aastal vähendas linnvalitsus lasteaedade Tallinna eelarvest makstavat pearaha 2006. aasta tasemele ning tõstis lapsevanemate käest küsitavat kohatasu ligi 35 protsenti. Kohatasu suurendamist põhjendas linnavalitsus toona sellega, et lasteaiad vajavad lisaraha. Ma olen nõus sellega, et lasteaiad vajavad lisaraha, aga see peab tulema Tallinna linnaeelarvest, mitte lapsevanemate rahakotist.
Tallinna lapsed väärivad kaasaaegseid, sooje ja turvalisi lasteaedasid koos motiveeritud õpetajatega, kuhu laste vanemad saaksid nad rahulikult päevaseks tööajaks jätta. Summa, mis aitaks lasteaedadel enam-vähem normaalselt toime tulla on 160 eurot kuus ühe lapse kohta. Kuid arvestades tänase linnavalitsuse ebamõistliku rahakasutamist, siis oleks mõeldav 160 euroni jõuda kolme aastaga. Olen oma ettepanekule küsinud arvamust ka Tallinna lasteaedade juhatajatelt ning siiani olen saanud vastusteks, et see samm (pearaha tõstmist) on väga vajalik ning aitaks lõpetada aastaid kestnud säästurežiimi lasteaedades. Samuti annaks otsus, järgmisel kolmel aastal pearaha suurendada, väikestele tallinlastele, nende vanematele ja õpetajatele kindluse, et nendest hoolitakse ja lasteaedade tänast olukorda soovitakse paremaks teha.
Kindlasti küsib linnavalitsus, kust võtta täiendavad vahendid pearaha tõstmiseks. Sel aastal oleks vajaminev lisaraha ca 3,6 miljonit eurot. Rõhutan – küsimus on valikutes, kuidas linnaeelarvet kasutada, mis on prioriteedid.
2012. aastal oli Tallinnas 152 haridusasutust, sealhulgas 128 munitsipaallasteaeda, 21 eralasteaeda, üks lasteaed-algkool, üks lasteaed-põhikool ja Tallinna Heleni Kool seitsme lasteaiarühmaga. Kokku käis eelmisel aastal Tallinnas lasteaias 22 193 last, mis on 1877 võrra rohkem kui 2008. aastal.